sortimendist aluspuud. Ratastraktoritega on võimalik vajaduse korral materjalid vedada ka kaugemale sihiäärsetesse sobivatesse kohtadesse, ka teeäärsetesse kasvava metsa tühemikesse, puude vahele. Sel juhul ei tohi kahjustada kasvavaid puid. Juhul kui raielank pikalt külgneb kvartali sihiga, on võimalik traktorikoorem laadida kokkuveoteelt sihiäärsele alale. Tööde tehnoloogia loodusliku uuenduse säilitamisega e. järelkasvu säilitamine Järelkasvuks loetakse puukesi siis, kui põhipuuliikide vanus on üle 2 aasta. Kõrguse järgi jaotatakse järelkasv kolme kategooriasse: peenikeseks 0,50 m, keskmiseks 0,6...1,5 m ja jämemõõduliseks, mille kõrgus on üle 1,5 m. Tiheduse järgi jaotatakse järelkasv hõredaks 3 tuh. 1 ha-le, keskmise tihedusega 3...8 tuhat puukest hektaril ja tihedaks, kui puukesi on hektaril üle 8000. Arvatakse, et kui on alla 5 tuhande ha-l, pole mõtet
Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Kuigi kobras võib langetada üsna jämedaid puid, siis tema peamine metsanduslik tähtsus ei seisne puude langetamises ja koorimises, vaid üleujutuste tekitamises. Üleujutatud alades puud kuivavad. Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega. Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid. Hiired kahjustavad metsakultuurides ja taimlates noori puukesi tüvede koorimisega talvel lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert.
pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve asustustihedus väike ja seni pole ta olulisi metsakahjustusi põhjustanud. Pisinärilised ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja leethiir , kelle mõju on eriti oluline lumerohketel talvedel, kahjustavad noori puukesi tüvede juurekaela koorimisega talvel lume all. Jänesed kärbivad vastistutatud puude latvasid, närivad talvel puude koort ja võrseid. Hiire- ja jänesekahjustuste vältimiseks aitab lisaks sügisese taimede ümbert kõrge heina niitmise või tallamise ka vastavate tüvekaitsmete kasutamine. Lahendus probleemile peitub loomade arvukuse reguleerimises. Parimaks võimaluseks kaitsta puid suurulukite eest on puistu või metsakultuuri ümbritsemine võrktaraga. 76. Mis on biotõrje?
Mingile maa- alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdsed, see viib puistu diferentseerumiseni (alles jäävad kõige kohanemisvõimelisemad). Iga isendi saatuses etendab suurt osa nende individuaalne muutlikkus (geneetilised omadused)
konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda. Mingile maa-alale võib langeda suurel hulgal puittaimede seemneid. Paljud neist satuvad tingimustesse, kus puuduvad võimalused idanemiseks, palju seemneid hävib külma, põua jm. tõttu, neid hävitavad putukad, linnud, närilised või teised loomad või hukkuvad nad seenhaiguste läbi. Samadel põhjustel hävib ka suur osa seemnetest tärganud tõusmeid ja neist kasvanud puukesi. Tõusmeid ja noori puittaimi lämmatavad sageli rohttaimed või kiiremini kasvavad puuliigid. Allesjäänud eksemplarid suurendavad oma mõõtmeid ning hakkavad omavahel konkureerima valguse, toitainete ja vee pärast. Konkurentsis ei ole kõik isendid võrdväärsed, see viib puude diferentseerumiseni. Iga isendi saatuses etendab suurt osa nende individuaalne muutlikkus (geneetilised omadused). Erinevused võivad kajastuda nii
292 15. PEATÜKK Arvasin, et veel kolm ööd -- ja me jõuame Cairosse Illinoisi lõpul, kus Ohio jõgi suubub Mississipisse. Sinna me tahtsimegi jõuda. Mõtlesime seal parve ära müüa ja aurikuga mööda Ohiot üles sõita vabadesse osariikidesse, kus meil enam midagi poleks karta olnud. Noh, teisel ööl tõusis udu ja me suundusime leete poole, sest udus ei võinud edasi liikuda. Aga kui ma paadiga ees sõudsin, et köit kinni panna, siis polnud luitel muud kui väikesi puukesi. Viskasin köie ümber ühe puukese just leete tipul, kuid vool oli tugev, ja parv liikus nii kange hooga, et kiskus puukese välja kogu juurtega ja läks. Nägin teda udusse kaduvat ja tundsin end nii haigena ja kohkununa, et ma vähemalt pool minut it -- nagu mulle näis -- ei suutnud liikuda. Ja siis oli parv mu silmist kadunud, ei näinud paarikümne küünragi kaugusele. Hüppasin paati, ruttasin pärasse, haarasin aeru ja andsin tugeva tõuke. Kuid paat ei liikunud paigast
annaabi.ee 
