Arhangelski kirik (Peaingel Miikali) Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn Uspenski katedraal Arhangelski kirik Blagovestsenski peakirik Ivan Veliiki kellatorn VASSILI BLAzENNÕI KIRIK 16.saj. meistriteos Moskva Punasel väljakul Ehitati 1555-1561 Arhitektid - Barma, Postnik Liitkirik Vassili Blazennõi kirik 17.saj arhitektuuris Sibulkuppelkirikud Ilmalik arhitektuur Moskva Kremli müürid (linna- kindlustuskunst) Arhitektuur maal Puuehitised Kuplid kaetud puusindlitega 15.saj Kizi saare Preobrazen- skaja puukirik (Issanda Muutmise kirik) Kizi saare Preobrazenskaja puukirik Kizi saare Preobrazenskaja puukirik VANAVENE KUNST MAAL IKOONIMAALI TUNNUSED Suured silmad, lummav pilk Kuldsed juuksed, valge nimbus ümber pea Ümberpööratud perspektiiv Peategelane - pühak - eestvaates Figuurid väljavenitatud Kõrge laup - tarkuse väljendus Sümmeetriline paigutus Jumalik valgus varju pole Ikoonimaali
Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane; kontrastne; skulptuur: paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik (pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid kasutusel; palju inimesi piltidel; puuehitised; mitmekorruselised katused; reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk (sambad, talad); ehitised kaunistati ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega; levisid kaljusse raiutud templid; pagoodid -mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel olid üleskeerduvad servad; oskavad materjali omapära ära kasutada (nt puude juuri); skulpuuri iseloomustus: peen, puhas detailide
ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõue matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna esimesed kabelid võisid olla kerged puuehitised, mis maapinda arvestatavaid jälgi ei jäta, neid ümbritsevad matused aga olla panusteta ning hilisematest haudadest eristamatud. Mõnedest piirkondadest Rootsis, esmajoones Ojamaa saarelt, on siiski teada ka üleminekuaja matuseid, s. o. kirikaeda ja muidu kristlikult maetud surnuid, kes olid sängitatud hauda paganliku kombe kohaselt pidulikus rõivastuses ja koos ehetega. Sellised matused esinesid
Läänimaa oli algul vasalli käsutuses tema eluajaks, hiljem muutus maa päritavaks ning alles Katarina II ajal 18. saj. lõpul sai mõisniku pärisomandiks. Vasallidest-mõisnikest kujunes aja jooksul balti aadel. Feodaalsüsteem kadus Euroopas alles pärast Prantsuse revolutsiooni 1789.a. Mõisate asustamine sai alguse juba 13. Sajandil. Mõisamajapidamised tekkisid esialgu tavaliselt maksude vastuvõtuks rajatud hoonete ümber. Sellised hooned olid harilikult lihtsad puuehitised, ümbritsetud julgestuse mõttes kraavi ja kõrge taraga, esialgu ajutise iseloomuga, sest mõisaomanike päriskodu asus linnas. Aegade rahunedes hakkasid läänimehed oma perega linnadest välja kolima ja mõisatesse asuma. Mõisate rajamisele andis hoogu üha suurenev viljanõudlus kodumaa linnades ja Lääne-Euroopas. Ühelt poolt saadi uusi mõisamaid kasutamata maade ülesharimise kaudu, teisalt võeti ära ka üksikute talude ja
siiski nõe matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud. Neid pole ka kuigi lihtne avastada, kuna esimesed kabelid võisid olla kerged puuehitised, mis maapinda arvestatavaid jälgi ei jäta, neid ümbritsevad matused aga olla panusteta ning hilisematest haudadest eristamatud. Mõnedest piirkondadest Rootsis, esmajoones Ojamaa saarelt, on siiski teada ka üleminekuaja matuseid, s. o. kirikaeda ja muidu kristlikult maetud surnuid, kes olid sängitatud hauda paganliku kombe kohaselt pidulikus rõivastuses ja koos ehetega. Sellised matused esinesid üldjuhul vaid lähima 50100 aasta jooksul
Ungarlastest enamik elas juba 10. sajandil püsivates asulates, välja on kaevatud ka nende külade jälgi. Ungarlastel oli nii osalt maasse kaevatud maju kui ka ümaraid jurtasid. Tolleaegsed külad olid väikesed (keskmiselt 50-100 elanikku) ja paiknesid lähestikku (mõnikord 1-2 km vahedega). Esimese kuninga Istváni (1000-1038) käsul tuli iga kümne küla kohta ehitada kirik, mille preestrit varustasid külaelanikud. Enamik esimesi kirikuid olid kiiruga kokkuklopsitud puuehitised, mis on hävinud. Pärast suurt mongolite vallutusretke (1241-1242) algas ülesehitustöö: ehitati üles mahalõhutud linnad, külad, kloostrid, kirikud. Need tehti nüüd kivist, ilusamad ja suuremad kui enne. Üksteise järel kerkisid mägilinnused, ka linnad ümbriseti müüriga. Keskaegsed Ungari linnad ei suutnud võistelda rahvaarvu poolest teiste metropolidega. Ka majad ei olnud suurlinlikud, st mitmekordsed, vaid enamasti ühe- ja kahekordsed
annaabi.ee 
