poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune
Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema peamiselt seetõttu, et nad on järelvalveta. Samas, liigse kontrolliga võib kaduda igasugune
Kõigepealt, nö reaalne faas (Real). Reaalne on kõige algsem seisund, inimese eksistensi kõige esimene faas, ema kehas, tänaseks ära lõigatud sellest. Ema kehas oleme olukorras kus pole midagi peale vajaduse, vajadused, mis saavad rahuldatud. Selle faasi keskne mõiste vajadus. Omamoodi täiuse seisund, mis inimese sisenemisega keelde läheb kaduma. Kohe kui keelde siseneme, oleme lõplikult kadunud. (narkootikumid, religioon kõik katsed sinna tagasi pöörduda). Puuduolek Lacani põhiline mõiste. Teine, kujutusliku korra faas, milles Nõudmine keskne mõiste. Osalt esimese faasi jätk, nõudmistele rahuldavat vastet, objektidega ei saa rahuldada. Vajadusi saab rahuldada, nõudmisi mitte. Sünnijärgne seisund 618a Lacani järgi. Puuduolek, võõrandus. TEINE kategooria, seisad eraldi ema kehast. Sinust väljaspool asub maailm. Mina kategooria, mida see mina tähendab
Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste. Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F) Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist. F jaoks oli piirang vajalik ja puuduolek oli paratamatu. M läheneb asjale teistmoodi. Tema järgi on puuduolekul välised põhjused, mitte sisemine (superego). See puuduolek on seatud sellega, kuidas maailmas on asjad korraldatud (alatootmine, rikkus jagatakse ebavõrdselt). Ühiskonnas hoitakse seda puuduolekut üleval - ergutatakse inimesed konkurentsile. Liiane repressioon - selle kaudu õpivad inimesed ühiskonnas toimima nii, et neil ei ole piisavalt vahendeid, et oma ihasid rahuldada.
Iilime elab uuesti ja uuesti läbi oma õpetaja pooltahtmatu reetmise lugu, ta sisemonoloog on piinav, mitte kuhugi väljajõudev kõikumine enesesüüdistamise ja õigustamise vahel. Sügisvihmane õhtu loob melanhoolseteks mõtisklusteks sobiva atmosfääri, rahvarohked paigad rõhutavad aga kontrasti põhimõttel jutustaja üksildust. Rahutult ringirändav jutustaja on sisimas kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puuduolek romaani maailmas. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu. ,,Väike reekviem suupillile" ja ,,Munad hiina moodi" esitavad piirsituatsioone suletud ruumis: kirik esimeses, haigla teises romaanis. Tegevuspaigad, millega seonduvad mittetriviaalsed olukorrad ja mis viitavad surmale, aitavad luua psühholoogilisteks uuringuteks kohaseid nö laboratoorseid tingimusi. Suletud ruum ajendab tegelaste introspektiivseid ajarände.
küllust. Süsteem, mis omab materiaalset võimet inimesed vabastada puudusest ja anda võimaluse arenguks, allutab neid hoopis loogikale,kudias asju toodetakse ja vahetatakse. Erinevate tarbimiskultuuri kriitiliselt suhtuvatest teooriate käsitlemise alguseks võib võtta siis majandusliku mudeli. Kui me väidame, et inimene on ratsionaalselt oma kasu (ehk õnne) suurendav subjekt, siis: -ühelt poolt tekib koos tootmisega palju ebakindlust ja vaesust - subjektiivset ja objektiivset (puuduolek suhtlusväljast on ka puuduolek) -teiselt poolt palju asju tekitab ainult palju võõrandumist, igavust, frustratsiooni. Tavamõistus ütleb, et suurem jõukus tähendab vajaduste suuremat rahuldatust.Tarbimiskultuur seostab aga vajaduste rahuldamist stagnatsiooniga (vrd masu) - vajadustel ei tohi tulla lõppu. Tarbijad peavad tarbima. a. Tarbimise dialektika: subjektid ja objektid Sellest võib mõelda nii, et modernsus on tekitanud maailmasse tohutu objektiivsuse. 1
annaabi.ee 
