Magneetumine-nähtus, kus keha omandab püsiva magnetvälja Demagneetimine-ferromagneetiku viimine omamagnetvälja täieliku puudumisse seisundissePüsimahnet-keha, mis omab püsivat stabiilset magnetväljaSpinn-osakeste olemusliku sisemine liikumineMagnetvälja suund-suund, mis näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolust Magnetvälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutujasuunalineSolenoid-pöörisväli, mis tekib spiraali keritud juhtme ümber alalisvoolu korralDomeen-iseenesliku magneetumise piirkond ferromagneetikusSamasuunaliste voolude korral juhtmed tõmbuvad, erisuunaliste korral tõukuvad
Kodutütred ja gaidid. 2. osa *Millal ja missuguse koolis õppisite?Kuidas te sinna kooli üldse saite? Lõpetasin Rapla I Keskkooli 1987. aastal, läksin sinna kooli kuna see oli käige lähemal. *Kuidas õpetajad karistasid ja kuidas premeerisid? Premeerisid heade hinnetega ja karistasid märkustega. *Milline oli kõige meeldejäävam õpetaja? Ajalooõpetaja Smitt, kuna tal olid väga huvitavad tunnid aga õpetaja oli ka range. *Kuidas suhtuti koolist puudumisse ja hilinemisesse? Kui puuduti siis pidi kindlasti tooma arstitõendi ja kui hilineti tõsteti teema klassi ees üles, et häbi hakkas ja enam hilineda ei julgenud. *Kui pikad olid vaheajad? Kas külmapühasid oli? Umbes samad aga jõuluvaheaeg oli lühem ja suvevaheaeg algas mai lõppus. Külmapühasid oli ikka. *Kas olete rahul tolleaegse haridusega? Enam-vähem, rohkem oleks võinud olla inglise keelt ja vähem vene keelt. *Kas teil oli võimalik välismaal haridust omandada?
Tervikuna on ta elav vestluskaaslane, võimeline kõnelema paljust, sageli üheaegselt. · ESE Eetilissensoorne ekstravert Eetilissensoorne ekstravert on abivalmis, taktitundeline, kaastundlik. Kiirgab sümpaatiat ja sõbralikkust. Peab tähtsaks harmoonilisi suhteid inimeste vahel. On sihikindel ja kohusetundlik, armastab korda pisiasjadeski ning ootab seda teistelt. Suhtub väga positiivselt tunnustusavaldustesse, negatiivselt aga nende puudumisse (ükskõiksusesse). Kaldub teisi imetlema. Suhetes on ESE seotud kohuse ja vastutustundega. Ta toimib nagu vajalik ja ootab seda oma partneritelt. Kuigi teda juhib printsiip: "Aga mida mõtlevad inimesed", mis võib teda erinevatel viisidel alt vedada, ta ikkagi jääb püsivalt armunud isikuks, kes püüab teha kõiki õnnelikeks nii ta seda mõistab. ESE keskendub olemasolevale ning tugineb otsustamisel kogemustele ja faktidele
küsitleme. Teisisõnu tuleb suur tähelepanu pöörata valimile; Valim oleneb ka töö mahust ja küsitluste pikkusest; Ühte valimisse kuuluvad inimesed peavad vastama samadele kriteeriumitele (nt vanus, sugu, kogukond vm). Valim oleneb uurimistöö teemast. Milline peaks olema valim? Mida arvestan? 1. Põhikooliõpilaste lugemusharjumused 5. ja 6. klassis; 2. Lapsevanemate suhtumine ja hoiak laste koolist puudumisse; 3. Roppuste kasutamine teismeliste seas; 4. Välimuse olulisus kontoritöötajate ja kodustöötajate seas 5. Intervjuu Mis? Milleks? Andmetekogumismeetod, mis võimaldab koguda andmeid inimese käitumise, mõtlemise ja tunete kohta; Intervjuud kasutatakse siis, kui valim on väike (umbes 1-7 inimest); Miks hea? Vastamisest on raske keelduda; Võimalik saada huvitavat lisainfot;
suudab tulla? Puudumine ettevõttele kallis, sest asendamine on keeruline, keegi peab tegema lisatööd. Lisatöö tegija enda töö jääb tegemata. Individuaalsed erinevused- väärtushinnangud, kohustumine. Vähem haritud puuduvad rohkem. Puudumist mõjutab töö tasustamisestruktuur- kui on tükitasu, siis puudutakse vähem. Meelelaad- kes on positiivsemad ja kelle juhid on positiivsemad, need in osalevad rohkem töös. Org olemas puudumise kultuur- kuidas teised suhtuvad puudumisse. Kui soositakse puudumist, puudutakse rohkem. Töötingimused: monotoonsus- puudutakse rohkem Voolavus: veel kallim, kui puudumine. Uue töötaja peale kulub aega ja ressurssi. Vaadatakse kahte tüüpi tegureid: tõuke ja tõmbe jõud. Tõuke- mis tõukavad org minema, in otsib uut. Tõmbe- kuskil on parem org, mis tõmbab in. Isegi kui in on rahulolul, siis mujal võib olla veel parem. Org saab midagi ette võtta tõukejõududega
Tema vastuargumentideks idapartnerluse kritiseerijaile on: 1) Idapartnerluse näol on tegu poliitikaga, mille tulemusi saame hinnata alles pikkade aastate pärast. Praegu on aga olulisim selle poliitika toimima saamine. Kuna naabruspoliitika ühendab erineva suuruse ja kultuuritaustaga riike, siis seda teeb ka idapartnerlus selle osispoliitikana. Seega ei saa partnerlusriikide erinev suurus ja ajaloolis-kultuuriline taust siin takistuseks olla. 2) Mis puutuib liitumisperspektiivi puudumisse ENP sihtriikidel, siis tähtsam kui liitumisperspektiiv peab olema sihtriigi veendumus eurointegratsiooni õigsusesse ja pühendumus reformidele, mis viivad sihtriigi vastavusse EL-i liikmesriigile esitatavaile nõuetele. 3) Mis puudutab idapartnerluse rahastusse, siis on seda pidevalt suurendatud. Aastaiks 2014-2020 on ENP-le eraldatud üle 15 miljardi euro, millest vähemalt pool summat suunatakse ENP idapartnerlusele. Venemaa on aga sügava majanduskriisi tõttu pidevalt vähendanud oma
annaabi.ee 
