kultuurrohuma a 1539 1700 107 1804 104 105 2,50 0,04 2,54 1910 106 2,54 aed 1147 1330 183 184 4,39 0,01 4,40 1515 185 sh. puuderida 0,04 0,04 4,36 põld 7,67 0,03 7,70 sh. Soostunud heinamaa 0,22 0,22 õu 0,06 0,06
reas puudub. Puuliikidest on esindatud harilik saar, harilik vaher ja mägivaher. Algsest mõisa aegsest alleest (puudegrupist) on arvatavasti säilinud ainukesena suurte mõõtmetega harilik saar (tüve diameeter 1,3 m kõrgusel on 78 cm), kuid antud puul on latv murdunud ja võras on küllalt palju kuivi oksi ning ka tüvel suured koorevigastused. Reas kasvavad ülejäänud puud on mõõtmetelt võiksemad (diameetrid 1,3 m kõrgusel on vahemikus 26-60cm). See tinglik puuderida ääristab ka sealpoolset jalgteed, moodustades samas kõrval kasvava puudegrupiga jalutajatele ilusa visuaalse ja varjulise terviku on ka selle puudegrupi säilitamine oluline. Teises allee osas (peale alleed risti läbivat sõiduteed) kasvavad jalgteed pärnad, vahtrad ja saared. Allee on 2-realine, kohati 3-realine. Jalgteest paremal (põhjas) asetsebstaadion ja vasakul sõidutee-parkla. Pärnade mõõtmed on tähelepanu- väärsed, tüve diameter 1,3 m kõrgusel on vahemikus 60-124 cm
• Säilitada vanu alleepuid nii kaua kui vähegi või- mist väldib regulaarne trimmerdamine. Kui aga malik, lõigates ära ohtlikud oksad ja vajadusel isetekkeline puu on hõivanud alleest välja lange- vähendades võra. Surnud ning ohtlikuks muu- nud puu koha ja on juba piisavalt suur täitmaks tunud puud eemaldada. Tegelikkuses töötab tühimikku, tuleb selline puu lugeda teretulnud ka lünkadega puuderida alleena, kuna optilise asenduspuuks isegi siis, kui ta on mõnest teisest efekti tõttu näib perspektiivvaates iga järgnev liigist. Tingimuseks on, et ta sobib alleesse nii kahe puu vahe lühemana kui oli eelmiste puude liigi, rütmi kui asukoha poolest. vahe. Tühimikud on märgatavad alles siis, kui vaatleja on jõudnud tühimiku vahetusse lähe- 2.6.4. Pargipuistute ja -põõsastike dusse
Algselt regulaarse lahendusega väike park rajati 18. sajandi lõpus. Regulaarpargi perioodist on pärit peahoonest lõunasse jäävas pargiosas pärnaalle fragmendid. Regulaarsena on kjundatud ka tagaväljak, mis laskub kolme muldterrassina Emajõe kalda poole. Terrasidele oli rajatud barokne ehisaed. Baroki reeglite kohaselt oli peahoone tagafassaadil avatud vaade Emajõele ning vastas asuvale luunja mõisale. Tagaväljaku põhjaosas asusid kaks vabakujulist tiiki. Ida pool raamis väljakut puuderida, mille tagant algas pargi vabakujuline osa. Parkmetsas asus peahoone lähedal tiik, mille kõrvale oli kuhjatud künkake- seal võis paikneda paviljon, kust sai vaadelda Vana- Kastre linnuse romantilisi varemeid. (Nutt & Maiste, Tartumaa mõisad, 2005) lk 25-26 Barokk Pärnu Püha Jekaterina kirik 18.sajandil oli Eestis üheks suuremaks õigeusu ettevõtmiseks Püha Jekaterina õigeusu kiriku ehitamine Pärnusse. Kiriku ehitamist
Üks oli Laurentiuse Villa - see asus Rooma lähedal mere kaldal, kuhu Plinius tihti peale tööpäeva lõppu ratsutas. Ka siinsel villal on aatrium ning sammaskäigust ümbritsetud aed. Selle kõrval söögituba, mille kolmest küljest avaneb vaade merele ja neljas külg on pööratud mägede ja metsade poole. Veel üks söögituba koos aiaga paikneb merest kaugemal. Aed on ümbritsetud puudereaga, mille servas pukspuu- ja rosmariinihekk. Seespool puuderida pergola viinamarjaväätidega. Aeda on istutatud ka mooruspuid ja viigipuid. Maja taga on suur köögiviljaaed, sellega on ühendatud pikk koridor jalutamiseks. Koridori akendest avaneb vaade merele. Koridor lõpeb aia tagumises nurgas, kus asub Pliniuse lemmikpaik - väike paviljon puhkuseks või rahulikuks töötoaks. Seal on ka ruum kus on võimalik talvel päikest võtta. Tundub, et villa ja selle aed vanas Roomas olid ette nähtud mõnusaks eluks kauni looduse keskel
annaabi.ee 
