Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. Mesilased on hindamatu ravimi ja maiuse mee valmistajad, kuid mesi moodustab mesilastelt saadavast kasust vaid kümnendiku. Hoopis suurem on nende tähtsus tolmeldajatena. Kahjuks on aga mesilaselaadsete tolmeldajate hulk kogu maailmas langemas. Putuktolmlemise vähenemine ohustab mitte ainult kultuurtaimede kvaliteeti vaid ka looduslike liikide ellujäämist ja saagikust. Ilma mesilasteta oleksid paljud taimeliigid väljasuremisohus. Seetõttu on esmatähtis mesilaste tervise ja heaolu tagamine. Liigid *Hiidmesilane (Apis dorasata) elab Aasia troopilistes metsades. *Kääbusmesilane (Apis florea) elab samuti Aasia troopilistes metsades.
Maasikas, hanijalg. 8.Mis on õis? Õie osad. Mis ülesanne on igal õie osal looduses? (77) Õis on õistaimede paljunemise organ, mis koosneb tolmukatest ja/või emakast, mida ümbritseb õiekate. Õie osad: tolmukad, emakas, kroonleht, tuppleht Emaka ülesanne on paljunemine. Tolmukates valmivad tolmuterad. Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise
lillad, spiraalne asetus, valged või nektaariumide kollased. puudumine. Õiekate on Teistel on seoses kaheli, see putuktolmlemise tähendab, et ga õie ehituses õit katavad kõrgelt tupp ja spetsialiseerunud kroonlehed, tunnuseid: tupp- ja kannus,
24. SUGUKOND KARELEHELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades. * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest. * Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke, tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget. * Vili on jaguvili. * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid. * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena. 25. SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID?, KASUTAMINE. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed. * Umbes 3500 liiki. Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades ja nad on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele.
taimeliike, teistelt ta ei saa soovitavat meelitustoitu kätte. Üheks putuktolmlemisele enimspetsialiseerunud taimerühmaks on käpalised. Sageli on neil keerulised lõksjad õied, kuhu maiustama tulnud putukas nii sisse kukub, et välja pääsemiseks peab tolmeldama õie. Väga suurele tolmlemise edukusele viitab see, et enamuse nende õies on ainult üks tolmukas, kus kõik õietolm on kokku kleepunud 2-8 kämbuks (pollinaariumiks), mis kleepuvad tervikuna putukale. Putuktolmlemise puhul on huvitavad taimepoolsed putuka petmise juhtumid. Mõnede taimede õied sarnanevad väga mingile emasele putukale, meelitades ligi nii armunäljas isaseid, kes siis õiega paarituda üritavad. Nii erinevaid õisi paaritada üritades nad aga tolmeldavad õied (kärbesõis - soovitatav diapositiiv). Teine putukate petmise võte seisneb selles, et taimeliigi õied, mis ei sisalda nektarit, meenutavad väga mingi tavalise samaaegeslt õitseva nektaririkka liigi õisi kas kujult või lõhnalt
sealt tehtavad ekstrapoleerivad järeldused mineviku kohta aga on ja jäävad oletuslikeks - suurema ehk vähema usaldatavusega. Taksonoomiline rekonstruktsioon on tihti suure tõenäosusega usutav, kuid see ei tähenda veel evolutsiooni mõjutanud tegurite mõistmist. Näiteks: võrdleva morfoloogia ja paleontoloogia andmeil väib pidada üsna tõenäoseks, et õistaimed tekkisid gümnospermidest - kuid kui see ka nii on, ei võimalda see veel aru saada, kas põhjus oli putuktolmlemise tekkes, seemnete kaitstuses või vastavas vegetatiivses struktuuris. Muidugi, on ka "lihtsamaid" juhtumeid, kus põhjuse kohta saab anda suure tõenäosusega seletuse. Nii on tihti olukordades, kus geoloogiline andmestik annab selge viite näiteks järkjärgulisest kliima muutusest jms. Seega - korreleeritakse eri allikatest saadavaid andmeid. Nagu igas teaduses, nii ka evolutsiooni puhul tehakse mudeleid (püstitatakse hüpoteese), vaadeldakse ja tehakse katseid.
annaabi.ee 
