(samuti ka don Jose, kes vangi satub ja armeest põgeneb). Don Jose oli selline mees, kes samuti üritas oma tahtmist saavutada (armastas tohutult Carmenit ja püüdis teha kõik, et teda endale saada). Eriti meeldis mulle ooperi lõpp, kus Jose Carmenit taga ajas ja teda tappa üritas (mees nõudis naiselt armastust ja truudust). Naine viskas seejärel meest kingitud sõrmusega. Mehel sai naisest villand ja otsustas teda südamesse pussitada. Leian, et Carmen oli selle igati ära teeninud, sest tunnetega mängimine ei ole naljaasi. Enim meeldiski mulle selle ooperi juures see, et see oli lihtne ja põnev. Seda vaadates jäi endalegi tunne, et olen samal hetkel Sevillas. Kuna mulle meeldivadki tavalised lihtsad sündmused, flirtimine jms, siis see oli minu arvates suurepärane ooper. Üks mõte, mis ooperi lõpus tekkis, on see, et kui kedagi
ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre, kroot sureb ara :(, pearu eit tuli neile appi, kroot maeti maha, mari asendab kroota, pearu seletab andresele krooda kohta ja pillib 18. (149) mari hoolitseb laste eest, juss tunneb yksindust, mari ja andres kaivad kahekesi kirikus, andres ja mari vestlevad perenaiseks olemise teemal, andres loob pearut, juss on armukade, andres kais jalle kohtus, andres tahab mari ikka perenaiseks, 19
vabastamiseks. Ees oli kosk nad maabusid ja uurisid kust nad minna võiksid Dingo juhatas nad mingi majani. Nad leidsid mingid kondid maja eest kus juures oli karp mille sees oli kiri kust nad said teada et see on Dingo omaniku kodu. Dingo jooksis järsku põõsastesse.Natukese aja pärast nad kuulsid, et Dingo võitleb kellegagi, kui Herkules sinna jõudis nägi, et Dingo oli Negoro peal ja teda kaelast hamustanud.Negoro jõudis veel noa välja tõmmata ja Dingot pussitada mõlemad surid kohapeal. Nad ristusid vahepeal veel kannibalidega ja Dick kukkus sellepärast kosest alla paadiga. Ta jäi ellu.Nad jõudsilt edasi ohutult portugaallaste karavanini mis vedas elevandiluud. Nad said ameerikasse.Peale seda nad ostsid ära enda orjaks müüdud sõbrad.Dick läks kooli õppima ja Dick Sand sai laeva kapteniks.
ettekujutuseks. Vürst jäi ka ühe noa poe juurde akna taga olevat nuga imetlema. Vürst liikus edasi oma öömajja. Kui ta oli sinna jõudnud, siis nägi ta treppil jälle vilksamisi seda tumedat kuju. Ta oli endas kindel , et see oli Rogozin ja ta jooksis talle järele. Rogozin oli end trepi lähedal ära peitnud, kuid Vürst leidis ta vaevata üles. Ta haaras Rogozini õlast kinni ja tõmbas ta valguse poole, et ta nägu selgemini näha. Samal ajal tahtis Rogozin teda noaga pussitada, kuid vürsti päästis tema langetõve hoog, mis ehmatas Rogozini ära. Vürst kukkus langetõve hoo järel pea ees trepist alla ja Rogozin jooksis öömajast välja. Öömajas olevad inimesed hakkasid Vürsti ümber kogunema ja kohale ilmus ka Kolja, kes oli Vürsti öömajas oodanud.
Ei saanud koos olla-polnud kirge, nagu laip oleks nende vahel. Otsustasid abielluda->äkki lõppeb siis kummitamine. Hakkasid kõiki veenma, et oleks hea idee kui nad omavahel abiellusid. Kõik arvasid, et paar on väga õnnetu. Tülgastus abielus olles aina süvenes->otsustasid üksteist ära tappa. Proua Raquin jääb halvatuks, ei saa rääkida ega liigutada. Kuuleb ja näeb pealt kuidas paar üksteist mõrvariteks kutsuvad. Laurent peksis Thérèse'i. Iga päev tülitsesid->pussitada ja mürgitada. Nägid üksteist->hakkasid nutma->tundepuhang->jõid mürgipudelist->surid proua Raquini jalge ees, kes oli rahulolev. PROBLEEMID Vangistus-Thérèse'i lapsepõlv. Ei saanud teha seda mida tahtis Camille'i pärast. Pidi olema vaikne ja kammitsetud. Abielu=>vangistus=>Therese võlgnes proua Raquinile seda. Abielu Laurent'iga=>sunnitud olema koos, kartsid paljastust. Proua Raquini halvastus=>ei saanud midagi teha. Poja tapjad hoolitsesid tema eest.
magatab võõrast meest. Kohalikele see asi ei istunud ja Siim pidi lahkuma. Mõned kuud hiljem otsis Madli Siimu üles, sest naine ootas last. Madli oli põgenenud kodust, sest Saamu tuli tagasi ja ta sai Siimust teada ja peksis Madlit rihmaga ja siis üritas teda kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat. Üritab siis Siimuga abielluda, aga kirik ei kiida heaks, et ta oma mehe tappis.
- õhtul hilja jõudis ka Andres koju, jalg verine, oli kukkunud, Mari puhastas jala, pani sidemesse, Andres moosis ikka Mari endale perenaiseks, naine ütles et peremees nii ei räägiks, Mari tundis et kõik kasvab tal üle pea ja asjad tuleb lõpuks ära klaarida XIX - Jussil kasvas ka kõik üle pea, ei suutnud rahulikult uinuda, võttis pussi ja lahkus saunamajast, läks metsa, kohta kust oli luuranud Andrese ja Mari järele - Juss tahtis koju minevat Andrest selga pussitada, kuid komistas ja teda noaga jalga, ise hüppas metsa ja viskas pussi ära, lonkis kodu poole, pani kuuseotsa nööri ning poos end üles - Jussi leidis Madis, kes sellest ka pererahvale teatama läks, joosti vaatama, v.a Andres, kellel oma jala pärast liikuda polnud mõistlik, Mari oli väga kurb, oleks tahtnud end selle sama silmusega üles puua, kui poleks olnud lapsi - jälle tuli Meistri-Ants Eesperre kirstu tegema, matused olid kurvad, selles osalesid vaid
Tegemist võis olla mileedi kättemaksuga. Ja see oli kõige tõenäolisem. Ta püüdis asjatult meenutada mõrtsukate nägusid ja 436 riietust. Ta oli nende juurest nii kiiresti põgenenud, et puudus aeg midagi tähele panna. «Ah, mu vaesed sõbrad,» sosistas d'Artagnan, «kus te olete? Ja kui väga ma leid praegu vajan!» DArtagnan veetis öö väga rahutult. Kolm või neli korda ärkas ta võpatusega, kujutledes, et ta voodile läheneb mees, kes tahab teda pussitada. Siiski jõudis kätte päev, ilma et pimeduses oleks midagi juhtunud. Ent d'Artagnan kahtles õigusega, et see, mis ei toimunud täna, ei ole jäänud veel tulemata. D'Arlagnan jäi terveks päevaks tuppa, õigustades end sellega, et ilm oli halb. Ülejärgmisel päeval anti kell üheksa kogunemissig-naal. Or!eans'i hertsog külastas valrooste. Kaardiväelased haarasid relvad ja rivistusid, d'Artagnan asus oma kohale seltsimeeste seas. Monsieur ratsutas vägede eest läbi
annaabi.ee 
