ja kindlat tüüpi purustites. Teraliste kivimaterjalide tootmise tehnoloogiline protsess võib olla organiseeritud ühe- või mitmestaadiumilisena. Mõlemal juhul võib purustusprotsess toimuda avatud (skeem a) või suletud (skeem b) tsükli meetodil. Praktikas kasut ka nn kombineeritud tsüklit, kus teatud osas on protsess avatud skeemi järgi kuid nt fraktsioon I suunatakse teise purustusstaadiumisse e teise astme purustisse, mis töötab kinnise tsükliga. 3. Kivimaterjalide purustusseadmete liigitus. kivimaterjalide peenestamiseks kasutatavad seadmed jaotatakse järgmiste tunnuste alusel: a) produkti iseloom – purustid ja veskid b) purustusmeetod – staatilise survega ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest kivimitest, tehislikest
kasutatakse helveskuivatuse tehnoloogiat ja turustatakse kokkupressituna pallides. Enne kuivatust tuleb tselluloosimassist eraldada enamik vett kas spetsiaalses kõrgsurvepressis või paberimasina sõelaosa taolises seadmes nagu näidatud joonisel 60. Pressformerilt suunatakse tihendatud kiuvaip kuivatussilindritele. Helveskuivatuse tehnoloogia kasutamisel tihendatakse kiuvaip tavaliselt kõrgsurvepressis ja suunatakse seejärel purustisse. Purustist väljunud massitükid liiguvad pneumotranspordiga helvestisse, kus moodustuvad väga väikesed massiosakesed (kiud, kiukimbud). Helvesti töö efektiivsusest sõltub oluliselt kuivatuskvaliteet, kuivatusseadme tootlikkus ja kuivatusprotsessi ökonoomsus. Mida suurem on massiosakeste eripind, seda efektiivsemalt kuivatus kulgeb. Kuivatus toimub tavaliselt kaheastmeliselt. Helvestatud mass juhitakse inzektorisse, kus ta seguneb kuuma õhuga ja liigub edasi õhuvoolus 1
Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid). Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jöme jäme- purustusel. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti. Viimastelt saadud löögid peenestavad kive edasi, kuni saadav materjal sõelub läbi restide. Vasarpurustitega peenestatakse vähebrasiivseid materjale. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel. Sorteerimismasinad levinumateks on mehhaaniline sorteerimise
20. sajandil võeti kasutusele mitmekopalised ekskavaatorid. Üks esimesi Venemaal oli TEMP-2 (torfjanoi ekskavator mnogokovšovõi povorotnõi). Seda kasutati ka Eestis (Ulilas näiteks). Masin oli pöördplatvormiga ja roomikkäituriga. Töötamisel pööras platvormi, liikus edasi 0,3...0,4 m ja kaevas uuesti. Karjääri laius 12,5 m, sügavus 4,25 m. Turvas haarati koos kändudega (suured kännud purustati), need separeeriti, turvas läks edasi purustisse ja pressi ümbertöötlemiseks ning sealt laaditi lintimis-masinasse. Viimaseid oli komplektis 2 tükki. Üks laotas turvast maha kuivatusväljakule, teist laaditi samal ajal täis. Kolmes vahetuses toodeti 30...40 tuhat t. aastas. Kirjeldatud komplektil oma positiivsete omaduste kõrval oli ka rida puudusi: Masinad rasked, kallid, mootorid 350 kW võimsusega. Mass 44,5 t. Meeskonnas 5..6 meest. Nõudsid kõrgepinget. See teeb
vasarad. Rootor pöörleb kere 1 külgseintesse paigaldatud laagritel. Kere sees asub ülemine ja alumine purustusrest 4. Trapetsristlõikega restilülid on lükitud teljele ja neid eraldavad üksteisest distantspuksid. Ülemine rest on liikumatu. Alumise resti kallet saab muuta reguleerseadisega 5, mis ühtlasi töötab ka kaitseseadisena, materjali peenestatust saab reguleerida rootori ja purustusresti vahekaugusega. Purustamine toimub järgmiselt. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti. Viimastelt saadud löögid peenestavad kive edasi, kuni saadav materjal sõelub läbi restide. Kaherootorilises purustis on materjali peenestus kaheastmeline: tükeldamine purustuskambri söötetsoonis ja purustamine kahe ülemise rööpse purustusresti vahelises ruumis. Esimesel rootoril on kaks vasarat, teisel neli. 81) Vasarpurusti
annaabi.ee 
