15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? teoreetiline = pinge kontsentreerumise teoreetilistest arvutustest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel; efektiivne kontsentratsioonitegur = pinge kontsentreerumise katseandmetest tulenev arvuline näitaja staatilisel koormusel; Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! Staatiline koormus on vähemuutuv (rakendub sujuvalt, mõjub kaua, muutub aeglaselt); vahelduvkoormus muutub ajas kiiresti (muutub pidevalt ja kiiresti, mõjub lühikest aega) 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? Masinates esinevad vahelduvpinged on tavaliselt tsüklilised (põhjustatud masinaosade pöörlemisest, edasi-tagasi liikumisest, vms
tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur. 16. Mis on materjali väsimus?Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17.Väsimuspiir.Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures . 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuse δ R
näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! staatiline koormus · vahelduvkoormus rakendub sujuvalt, rakendub kiiresti, mõjub kaua, mõjub lühikest aega, muutub aeglaselt; muutub pidevalt ja kiiresti. 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? Vahelduvkoormustega tekivad vaheldupinged 15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? Vahelduvpinge = perioodiliselt muutuv pinge (normaalpinge ja/või nihkepinge )
näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine? detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel 15.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! staatiline koormus · vahelduvkoormus rakendub sujuvalt, rakendub kiiresti, mõjub kaua, mõjub lühikest aega, muutub aeglaselt; muutub pidevalt ja kiiresti. 15.12. Millest tekivad vahelduvpinged? Vahelduvkoormustega tekivad vaheldupinged 15.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? Vahelduvpinge = perioodiliselt muutuv pinge (normaalpinge ja/või nihkepinge )
0 Aeg, [s] Joonis 15.9 Vahelduvpinged esinevad kõikides konstruktsioonides, mis ise või milled osad liiguvad mitteühtlaselt või pöörlevad. Vahelduvpingeid põhjustavad ka inertsjõud. 15.3. Materjali väsimustugevus 15.3.1. Materjali väsimuspiir Materjali väsimine = detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse (dünaamilise koormuse) toimel Vahelduvkoormatud detaili väsimise toimub teatud pikkusega ajavahemiku vältel: Priit Põdra, 2004 235 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS
Dimensiooniks on 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur 16. Mis on materjali väsimus? Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N koormusetsüklite juures 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht. Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis
keskmine pinge m=0,5(max+min) R = min assümeetriategur: max On pinget, mis aja jooksul mingisugust keha perioodiliselt mõjutab või pingega mõjutab. Pinge võib muutuda nullist kuni teatud amplituudini või mingist väärtusest kuni teatud amplituudini. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustab pinge amplituut ning pinge keskväärtus. 16. Mis on materjali väsimus? Materjali väsimine-detaili tugevuse kahanemine kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel. 3 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Materjali teoreetiline väsimuspiir- suurim pinge, mida materjal talub purunemiseta lõpmatu arvu pingetsüklite vältel. Väsimuspiiriks nim, suurimat pinget, mida materjal purunemata talub kui tahes paljude tsüklite vältel. Väsimuspiiri mõjutavad: pinge kontsentratsioon(pinged, detaili kujul), detaili absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18
Madalsüsinikteras ühtedes tingimustes on elastses seisundis, teistes plastses seisundis, kolmandas purunemisseisundis. Põhiliseks seisundit määravaks mõjuriks peetakse pingust. Purunemisele eelnev materjali seisund mõjutab purunemise iseloomu. Kui piirduda ühekordse monotoonselt kasvava koormuse käsitlusega, siis eristatakse kaht purunemistüüpi. Habras purunemine toimub materjali rebestumisena, et pragu areneb risti suurimate tõmbepingete suunaga. Purunemisprotsessi mingis staadiumis muutub prao areng salvestunud deformatsioonienergia toimel pidurdamatuks. Plastne purunemine toimub peale keha olulist plastset deformeerumist umbes 45° all suurimate tõmbepingete suunaga. See on vähemohtlik, sest areneb aeglasemalt ja nõuab energia juurdevoolu koormuse suurendamise kaudu. Reoloogia tegeleb keskkonna deformeerimise ja voolamisega. Kujutatakse kolme põhiomadust:
max Sele 2.6. Pingetsükkel. m sümmeetriline; min pulseeriv; c) Aeg üldtsükkel. Tsüklilisel koormusel tekib ja areneb pragu ka pingetel, mis on allpool materjali tugevuspiiri, sageli ka voolavuspiiri. Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R – maksimaalne pinge, mida materjal talub purunemata mingi N0 koormusetsüklite juures (baasarv N0 on terasel 107, mitterauasulamitel 108). Sümmeetrilise koormuse korral väsimuspiiri tähis on -1 (Sele 2.3). 13 Väsimusteimi tehakse erimasinaga (Sele 2
annaabi.ee 
