costaricensis, H.megalanthus) vilju tuntakse samuti pitaia nime all. Maasik- metskaktuse suured marjad on seest valged ja erinevalt suurteviljalisest viigikaktusest tillukeste mustade seemnetega. H.costaricensis'e viljaliha on purpurjas, H.megalanthus'e viljad on aga kollased ja valge sisuga. Kui H.undatus'e ja H.costaricensis'e viljad võivad olla väga suured, isegi üle kilogrammi rasked, siis H.megalanthus'e marjad jäävad neile suuruses paar-kolm korda alla. Hoolimata oma pilku püüdvast välimusest on metskaktuse viljade maitse üldiselt tagasihoidlik;
Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge. Tipmed on 4-5 mm pikad. Tolmukaid on 2, nad paiknevad putke ülaosas. Sigimik ülemine. Emakakael ei ole väga pikk ja emakasuue kahe tihedalt teineteise vastu liibunud hõlmaga.Õite värvus võib olla valge, kreem, kollane, sinine, violetne, violetjassinine, violetjas(hele)punane, purpurjas, helepurpurpunane, purpurvioletne, kuni tumevioletjassinine. Õied võivad olla lõhnatud või lõhnavad. Neil on iseloomulik lõhn. Õitseb mais juunis olenevalt sordist. VILJAD Sireli vili on piklik, nahkja kestaga kahepesaline kupar, kummaski pesas kaks kileja tiivaga seemet. Seemned on lapikud, piklikud, ümardunud, siledad või kurrulised. Värvus kuldkollane või pruun kuni kirsipruun. Seemned valmivad septembri lõpu poole.
· käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk · võrse karvane, tumepruun (mitte nii tume kui mustal kuusel) · okkad pealtpoolt sinakas-rohelised, altpoolt sinakas-hallid (õhulõhetriip) · okkad lamedad ja pehmed, pikad ja laiad, terava tipuga · kinnituvad nagu eelnevad kuused - okas murdub näsaga · käbi piklik, munajas, purpurjas ja tume · soomused lahtised, natuke vetruvad, soomuse serv pehme, saagjas ja kumer · haljastuses kasut. piiratud ruumide haljastuses · kitsas, kompaktne võra, dekoratiivne Picea pungens - torkav kuusk (hõbekuusk) · võrse paljas, helepruun (kollakas) · pungad läigivad · okkad väga tihedalt · okas neljatahuline, palju õhulõhesid · okkad jäigad, terava tipuga, hallikas-sinised, kuid võivad olla ka rohelised
· Kaunid ja hästilõhnavad lõvilõuad on aiataimena silmailu pakkunud juba sajandeid. TÖÖLEHT KIRJUTA JOONTELE LILLEOSAD (VARS, LEHT, JUUR, ÕIS). 1.5 Krüsanteem · Tänapäeval kasvatatakse enam kui 10 000 krüsanteemi sordi. · Värvus- valge, kollane, roosa, purpurjas, oranz, kirju. · Krüsanteem võib kasvada kuni 1,5 m kõrguseks, tema varred on harunevad, püstised või laiuvad. Lihakad hallikarvased lehed on kuni 12 cm pikad, ovaalsed kuni sulghõlmised. · Krüsanteem on Jaapani rahvuslill. Juba VII sajandil hakati seal krüsanteemi kasutama kui võimu sümbolit
Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 2ml tärklise lahust ja teise 2ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi 5 tilka Molisch'i reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis), loksutan katseklaase. Lisasin katseklaasi kaldus hoides mõlemasse klaasi 1ml väävelhapet. NÜÜD EI TOHI ENAM LOKSUTADA (hape ja proov ei tohi seguneda). Tärklisega katseklaasis muutus segu alumine lahuse osa roheliseks ning piirpinnal oli purpurjas kiht. Laktosiga klaasis oli alumine osa samuti roheline kuid piirpind oli lillakam. Järeldus: Selle katsega sai tõestatud, et tärklis ja laktoos on süsivesikud (sahhariidid) 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid, süsivesikute derivaadid, tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Monoosidega kõrvuti moodustavad osasoone ka taanavad oligosahhariidid. Osasoonid kristalluvad lahusest välja. Osasoonide järgi saab eristada
Rooma orjapidajad olevat neid söötnud aga orjadele, et suurendada nende töövõimet. 17 Välimus: Viigid on ümara, pirni- või sibulakujulised, 2,5–10 cm pikkused, värvus varieerub kollakasrohelisest kuni vaskpunase või tumepurpurjani. Viigimarja nahk on õhuke ja pehme, viljaliha on kahvatukollane, merevaigukollane, roosakas, punane või purpurjas, valminult mahlane ja magus. Seemned on erineva suurusega, ühes marjas võib neid olla 30–1600. Maitse: Meetaolise maitsega. Magushapud, kuivatatult veelgi magusamad. Toored viljad on helerohelist värvi ning mida valminumad on viljad, seda lillakamaks need muutuvad. Sisaldus: Viigimarjad on ühed kõige suuremad taimse kaltsiumi ja kiudaineallikad. Sisaldavad kuni 70% suhkrut. Kuivatatud viigimarjad on rikkalikud kiudainete, vase,
annaabi.ee 
