Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens
ut.ee/elr_tree.php? lang=est&id=184976&rank=20&id_intro=2] Chroodactylon ramosum sünonüümiga Asterocytis ornata, erineb kõigist teistest liikidest oma sinakasroheliste ja kergelt harunenud 10-15 µm laiuste niitide poolest.Silindrikujulised või eliptilised rakud asetsevad üksteisest võrdsetel kaugustel ja neid ühendab ühine paks kest (pilt nr.1) Seda liiki leidub hajusalt kogu Läänemeres. Kasvusügavus on poole kuni kaheteist meetri sügavusel (Trei,1991). Pilt 1. Rhodochorton purpureum Allikas:[http://www.bio.utexas.edu/research/utex/photogallery/Images/2201%20Asterocytis %20ramosa.jpg] Rhodochorton purpureum (pilt nr.2) tallus koosneb 6-15 µm laiustest roomavatestja püstistest niitidest, mis on harunenud. Hulgakesi koos võivad tallused moodustada tumepunase muru, mille kõrgus on paar millimeetrit. Eestist on leitud neid vaid üksikuid taimi Keskmise Vaika saarelt kogutud proovist. Seda liiki soovitati 1987. aastal võtta ,,Eesti NSV punasesse raamatusse". (Trei,
Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised
52. kanarbik (Calluna vulgaris) L. 53. sookail (Ledum palustre) L. Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68
Sireli antraknoos syringae algul servadel, hiljem üle kogu lehe. Chondrostereum Lehtedel hõbedane varjund, hiljem võivad lehekoed lõheneda ja Hõbelehisus purpureum servad ning keskroo piirkond pruunistuda. Haigus lööbib suve keskel, esialgu üksikutel okstel, aastate jooksul progresseerub ja võib puu tappa. Viljakehad arenevad surnud okstel koorikja lillakaspurpurse
4b: lehed kollased: 'Albertii'; 4c: lehed helerohelised, puhkedes kollakad: 'Laetum'; 'Spaethii' (Schwerin) 5 grupp: Lehed kolmnurksed: 5a: lehed rohelised: 'Argutum'; 'Opizii'; 5b: lehed kollased: 'Corstorphinense' 5c: lehed valge marmoreeringuga: 'Annae'; 'Discolor'; 'Insigne'; 'Pulverulentum'; 'Simon Louis Freres'; 6 grupp: Lehed teistsugused, ei sobi eelnevatesse gruppidesse: 'Crispum' (väga laineliste leheservadega); 'Heterophyllum'; 'Purpureum Digitatum' (sügavalt lõhestunud leht); 'Ternatum' (sügavalt jagune leht); Sordid: 'Albertii', 'Annae', 'Bruchem' 'Clausum' 20. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) Ginnala vahtraliigi kohalik Amuuripärane nimetus Kaug-Idas. Kasvab tavaliselt kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna Venemaa Kaug-Idas (Amuuri oblast [eriti Amuuri jõe
annaabi.ee 
