polümeerkilega. Tallinn 2011 7 Tallinna Tehnikaülikool Joonis . Trimaraan USA 17 Tallinn 2011 8 Tallinna Tehnikaülikool 4. Katamaraan Alinghi 5 Sveitsi tiimi katamaraan Alinghi 5 on kõrgtehnoloogia tipp, mille konstruktorid on kasutanud ülimoodsat tehnoloogiat ja jahi konstruktsiooni lausa täiuslikkuseni viimistlenud. Alinghi 5-l on hiigelsuur purjepind, mille loovad üle 60 meetri kõrgune mast ja eespuri gennaker - , mis oma 1100 ruutmeetrise pindalaga on suurim kunagi valmistatud eespuri. Jahi mõõtmed ja suur purjepind esitavad jahi konstruktsiooi tugevusele väga kõrgeid nõudeid, sõiduomadusi silmas pidades peab aga jahi konstruktsioon samal ajal võimalikult kerge olema. Seetõttu on väga suur osa jahist valmistatud süsinikkiudmaterjalidest. Laeva taglases on 534 meetrit süsinikkiust valmistatud köisi ja nööre
Neist on edasi aretatud võimsamaid leiutisi, kuid alge saadi just keskaja leiutistest. Prillid valmisid 13. sajandil. Tommaso da Modena maalil on esimest korda kujutatud prille (1352).Mehaanilised kellad 14 sajandil, mis valmisid Itaalias. Need paigutati kirikute ja raekodade tornidesse, näiteks Praha raekoja torni kell. Rauda sai muuta vedelaks. Euroopas hakati valama malmi. Arenes laevaehitus, tehti kindlamaid laevasid meresõiduks, millel oli suur purjepind ja mis olid tormikindlamad ning kergemini manööverdatav. Ja selliseid leiutisi oli veel ja veel. Ehkki keskajal oldi teadlikud maailma kerakujulisusest, kujutati praktilistel põhjustel lõunapoolkerale pääsemist võimatuks. Maailma keskpunktina kujutati Jeruusalemma, kuna see on Piiblis olulisim linn ja Püha Maa süda. Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked
Läbi aja on arenenud laevade ehitus üpris palju ning see, mis oli alguses, ei ole kaugeltki enam see, mis on ta täna. Referaadis on lähemalt räägitud allveelaevade, reis- ja kaubalaevade ning purjelaevade ehitamises kasutatavatest materjalidest. 3 1. PURJELAEV Purjelaev on tuule ja purjede abil liikuv laev, mille kogu purjepind on küllaldane tuules iseseisvalt edasiliikumiseks ja manööverdamiseks. Purjelaeva kiirus sõltub tuule tugevusest. [1] Purjelaevade korpuse kinnitused on tehtud messingust , kuid kere ehitamiseks kasutatakse peamiselt mändi, kuuske ja tamme. Korpuse veealune osa on kaetud messinguga. Ankur koos ankruketiga ja kõikvõimalikud muud trossid on valmistatud mitte magnetilistest materjalidest, et tagada laeval olevate seadmete töökord nagu näiteks raadio seadmed. [2]
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga
Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Ahtris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa. Sildumise tingimused (tuul, hoovus, jää). Sildumine tuulega Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind. Triiv on suurem, kui laev liigub väiksel käigul ja/või on ballastis. Laeva manööverdamine tuulega oleneb tuule suunast. Haalamine tuulega ilma puksiiride abiga ei ole soovitatav va. äärmistel juhtudel ja väikestel laevadel. Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid. Kaile tuleb läheneda 45º-60º nurga all vastutuult. Anda ära merepoolne ankur ja viirata ankruketti vastavalt laeva edasiliikumisele. Esmalt antakse kaile vöörispring ja vööri pikiots.
annaabi.ee 
