Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool. 4 PINNAMOOD Kesk-Eesti pinnamoes valitsevad lainjad moreentasandikud. Need on tekkinud mandrijää suhteliselt ühtlasel taandumisel, mille käigus settis jää sulamisel selle seest ning pealt liustikes sisaldunud purdmaterjal. Osa settematerjali on siia transporditud ka mandrijää pealetungi staadiumis jääkeelte all. Selle tunnistajateks on moreenis sisalduvate piklike veeriste kindel orientatsioon jää liikumise suunas. Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav saviliiv või liivsavi, mis on suhteliselt keeruka mineraalse ja keemilise koostisega ning sisaldab rohkesti savimineraale. Viimased tekivad moreenis olevate kivimiosakeste keemilise
ümardunud kuju. Nende terakeste läbimõõt võib ulatuda kuni 6 mm-ni. Oma teralise struktuuri tõttu on kergesti murenevad, nad rabenevad kiiremini kui ühtlaseteralised graniidi ja ei ole ehituskivina hinnatud. LÖSS Löss on homogeenne poorne peeneteraline sete. Kuulub aleuriitsete kivimite hulka ja on kvaternaarsetes setetes laialt levinud. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt purdmaterjal. Iseloomulik on suur poorsus. Löss on enamasti helekollast või pruunikat värvi. Löss koosneb küll peeneteralistest osakestest, kuid kaltsiitse tsemendi tõttu on nad sageli nii tugevasti üksteise külge kleepunud, et lössikihist võib moodustuda ka vertikaalne sein. Tuntuimaks lössi esinemiskohaks on Hiina põhjaosas asuv Hiina lössiplatoo, kuid lössi leidub ka mujal. Nimetus "löss" on pärit Saksamaalt Reini orust
alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). Glatsiaalsed e liustikutekkelised (moreen- sorteerimata liustiku poolt kokkusurutud või liustikust väljasulanud purdmaterjal, mis koosneb saviosakestest kuni munakaterahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit, liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised,
Hilisemad tuhaladestuse vaatlused näitasid, et vulkaani peapurse kestis 2-3 tundi ning kraatri kohal moodustus suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega tuhapilv. Nevado del Ruizi purse ööl vastu 13. novembrit 1985 oli globaalse tähtsusega, sest plahvatuslikke purskeid võib ette tulla kõikjal, kus leidub sellist tüüpi vulkaane. Kuigi tegemist oli suhteliselt nõrga purskega, paiskas äkiline plahvatus kraatrist välja tulikuumi pimsskive ja üle kraatriservade voolav vulkaaniline purdmaterjal sulatas mõne hetkega mäenõlvu katnud lume ja jää. Kuumad veevood paiskusid kiirusega 150 km/h mööda nõlvu alla, haarasid endaga kaasa kive ja pinnast ning muutusid mudasteks laviinideks, mis sööstisid kiirust ja massi kogudes mööda jõeorge edasi. Mõnes laviinis oli muda ja kivikihi paksus kuni 50 m. Umbes 2,5 tundi pärast purske algust jõudsid võimsad laviinid kraatrist 50 km kaugusel Lagunilla jõe suudmes asuvasse Armero linna
Jõetekkelised setted: · sängi-, kalda-, lammi- ja soodisetted · paksus ja terasuurus on väga erinev Deluviaalsetted: · uhtsetted · peeneteralised · liivsavid ja saviliivad · levinud liigestatud reljeefiga aladel Raskusjõutekkelised (gravitatsioonilised) setted: · pankade jalamil rusukalle · jämepurruline materjal Põhjaveetekkelised setted: · allikalubi · leidub peamiselt oruveeru jalamil Eluviaalsetted: · oma tekkekohal tekkiv purdmaterjal · esinevad paepealsel sorteerumata kivimiklibust murendina Elutekkelised (biogeensed) setted: · jaotatakse loom-ja taimetekkelisteks seteteks · turvas, diatomiit · Turvast ei saa olla tekkinud enne jääaega (aga kui oli, siis see hävines ära). · Diatomiit on pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleerimaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses
annaabi.ee 
