Loovtöö Juhendaja: Kärt Kask Taimsete punutiste meister Endla Lipp, tunnistuse nr 007616 Jõhvi 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................3-2. 2. Töö sisu..........................................................................6 · Õlgedest punumise ajalugu.....................................................7 · Õlgede sordid........................................................................8 · Punumise materjalid..............................................................9 · Õlgede kasvatamine..................................................................11 · Materjali varumine...............................................................10 · Õlgede puhastamine..........
Nimi 2: Nimi 3: Juhendaja: Miks just see teema? · Teema pakkus välja käsitööõpetaja · Meil kõigil on ühine huvi käsitöö vastu seega tundus väljakutsuv õpetada teistele midagi, mis endale huvi pakub. Töö eesmärk ·Viia läbi lastekaitsepäeval töötuba ·Soov saada õpetamiskogemust ·Tõsta lastes huvi käsitöö vastu Töö käik · Konsulteerisime juhendajaga · Otsisime sõbrapaelte erinevaid punumise · Töötoa läbi viimine viise · Proovisime tehnika läbi ja valisime kolm parimat Sõbrapaelad 1.Kalasaba tehnika 2.Köie tehnika 3. Chevron tehnika Kokkuvõte ·Loovtöö eesmärk sai täidetud ·Töötuba külastas üle 30 inimese ·Tagasiside oli positiivne ·Koostöö sujus hästi ·Raskusi valmistas vähene vene keele oskus Täname kuulamast!
KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi,
katab õmblust paari millimeetri ulatuses) ja õmble käsitsi peitepistetega kinni (jälgides, et pisted ei jääks väljapool nähtavad). 13. Nüüd on kott peaaegu valmis. Viimaste õmblustena on tarvis teha paelatunnel – selleks õmble paelaaukude alti ja kohalt ümberringi kaks õmblust (vt fotol näha olevat paelatunnelit). 14. Punu villastest või puuvillastest lõngadest (pikkusega u 1 m) kaks paela. Punumise juhend on leitav raamatust „17 kirrivät paela“, autor Lüüli Kiik. Aja üks pael ühelt poolt ümberringi tunnelisse ja teine teiselt poolt nii, et mõlemalt poolt jääb kaks otsa välja. Sõlmi otsad omavahel kokku ja kott ongi kasutusvalmis. Vormistamine: Lõika ära niidijupid, triigi kott sirgeks ja esita see hindamisel koos teiste õmblustöödega. Töö loetakse arvestatuks, kui õmblemise tehnoloogiline pool on korrektselt teostatud ja kõik
Ka täiskavanu võimete kõige abstraktsemate saavutuste tingimuseks on kunagise arenemiskäigu jooksul olnud kehaline tegevus" (Jürgen Funke, spordipedagoog). See on waldorfpedagoogika üks põhitõdesid. Praktiliselt tähendab see, et spordi- ja eurütmiaõpetuse kõrval arendatakse erinevaid liikumis- ja liigutusoskusi modelleerimise, nikerdamise, tisleritöö, metallitöö, sepistamise, kiviraiumise, kudumise, heegeldamise, tikkimise, õmblemise, punumise, kingsepatöö, ketramise, kangakudumise, flöödi ja lüüra mängimise, maalimise, joonistamise ja raamatuköitmise kaudu. Eurütmia kui spetsiaalselt väljatöötatud kunstivorm töötab muuhulgas kehakeelega, et 8 muuta muusikat ja keelt liikumise abil nähtavaks. Teadmistel on tänapäeval üha lühem kestus. Kooli kõige tähtsam ülesanne on sisemise muutumis- ja arenguvõime väljakujundamine, mis
ajamahukad. Kui hakkasid levima kapid, kummutid ja teised suuremad mööbliesemed, siis muutusid tööd ajamahukamateks ning rändmeistritel ei olnud võimalik lühikese ajaga neid valmis teha. Hakkasid tekkima paiksed tisleritöökojad, mis müüsid oma toodangut ka laatadel.5 19. sajandi teisest poolest alates oli kasutusel käsitööna valmistatud painutatud mööbel. Korvmööblit hakati kasutama 20. sajandi alguses. 1920. aastatel tegutses mitu korvmööbli punumise töökoda Vigastatud Sõjameeste Ühingu juures. Algselt levis see mõisates verandamööblina, kuid jõudis ka taludesse.6 Eesti mööbliajaloo tähtsaimaks võib pidada 1877-1940 tegutsenud Tallinnas Lutheri vabrikut, mis oli ka mujal maailmas tuntud. Lutheri vabrik eksportis algselt puitu, lina ja muud lihtkaupa, kuid kui perepoeg käis Ameerikas puidutehnoloogiat õppimas, siis osteti vastavad masinad ja hakati Tallinnas mööblit tootma
haudumisele, koorumisele. Neljas, paiguti terevad pealiigutused Viies, tiiba meenutav varrukas kostüümis, mis varjab käelabasid ja sõrmi Need semiootilised märgid ei ilmu korraga, vaid aeg-ajalt tantsustruktuuri arenedes. Lugu ei jutustata, kuid järk-järgult areneb linnu kujund koreograafias. Selles töös huvitab koreograafi siiski midagi enamat, kui lihtsalt lindude elu kujutamine. Ei juhtuks midagi, kui jääks märkamata "pesa punumise "osa, hoopis tähtsam on esteetiline funktsioon, mis seda tööd hoiab ja edasi kannab. Seda kannavad tema loodud liikumised, liigutused, joonised ja need toimivad liikumiste, liigutuste ja jooniste pärast, mitte sellepärast, et nad midagi väljendavad või kedagi vapustama peaks, mitte loo jutustamise pärast... lihtsalt sellepärast, et nad ON. Esteetiline funktsioon sõltub vaatajast. Kui omaksvõttu või kaasaelamist ei toimu,
annaabi.ee 
