1. Foto _Pealkiri o Joonis 3. Vietnami terrasspõllud ja küla Näide: Vietnami põllud on külast kaugemal. Terrasspõllud on mägede nõlvadel. Põllud on kitsad. Jne. 2. Foto Pealkiri 3. Foto Pealkiri 4. Foto Pealkiri Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine Maastikufotode tegemine o Tähista need kohad leppmärgiga - Ava Add Placemark , kujunda ja lisa joonisele punktobjekt. Pealkirjaks see, mida tahad edasi anda, näiteks ,,Vietnami põllud". o Pildi salvestamiseks ekraanile: File_ Save_ Save Image. Kirjuta kaardile pealkiri ja salvesta töölauale. Töölaualt oma töösse. o 1. Save_ o 3. Save Image Save Image töölauale 2. Kirjuta pildile
Mõõtkavalised joonobjektid- võib olla kõver või sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Kõverjoonelised on jõed, ojad, jalgrajad jne. Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid, elektri- ja sideliinide postid, kilomeetripost, teeviit, üksikud puud, korstnad, tornid jm. Ka osa pindobjekte (hooned, tiigid, õued), mida pole võimalik suuremates mõõtkavades võimalik kujutada õigest, näidatakse väiksemates mõõtkavades koostatud plaanidel punktobjektina.
horisontaalid, värvus, reljeefi varjutus, profiilijoonised, reljeefi mudelid. 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil(Seriifidega kirjad:Times New Roman, seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga, ei või langeda pea peale. 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus-valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt nägemis haistinguid.
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojek...
i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) b. Kirjalaad i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale c. Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a
Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad 12 i. Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne) ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: · selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub · ei tohi häirida teisi elemente Joonobjekt: · soovitav seriifiga kiri · nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla · ERANDINA joone peale · nimi ei või langeda "pea peale" Pindobjekt: · rõhtsalt kontuuri keskele · kontuuri väljavenimise suunas · nimi ei tohi katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusest · soovitav seriifiga kiri · nimi ei või langeda "pea peale" 52
kasutama sellist täppismääramist, mille võtmearv on väikseim. Aga võib töötada ka nii, et sisestatakse sõrmistikult alamkäsu KOLmetäheline võtmesilp. Järgmises tabelis on rea lõpus sulgudes toodud põhimuutuja OSMODE väärtused: ENDpoint – joone lõpp-punkt – END (1); MIDpoint – joone kesk-punkt – MID (2); CENter – kaare, ringi kesk-punkt – CEN (4); CLEar – eirab kõik täppisvalikud – CLE (1024) NODe – punktobjekt – NOD (8); NONe – ei kasutata ühtki – NON (0); QUAdrant – ruut – QUA (16); Ülesanne II Tihend 38 INTersection – lõikumine samal tasandil – INT (32); EXTension – pikendusel – EXT (4096); INSertion – sisestuspunkt – INS (64); Perpendicular – ristumine – PER (128); TANgent – puutumine – TAN (256); NEArest – lähim punkt (tegelikult – punkt joonel) – NEA (512);
lülitatud. Aga võib töötada ka nii, et kõik automaatsed punkti asukoha haaramised on välja lülitatud ja vajaduse korral sisestatakse sõrmistikult alamkäsu KOLmetäheline võtmesilp (alltoodud tabelis on rea lõpus toodud sulgudes põhimuutuja OSMODE väärtused): ENDpoint – joone lõpppunkt – END (1); MIDpoint – joone keskpunkt – MID (2); CENter – kaare, ringi keskpunkt – CEN (4); NODe – punktobjekt – NOD (8); QUAdrant – ruut – QUA (16); INTersection – lõikumine samal tasandil – INT (32); EXTension – pikendusel – EXT (4096); INSertion – sisestuspunkt – INS (64); Perpendicular – ristumine – PER (128); TANgent – puutumine – TAN (256); NEArest – lähim punkt (tegelikult – punkt joonel) – NEA (512); APParent intersection – kiivsirgete näiva (projektsioonide) lõikumise punkt– APP (2048); PARallel – rööpsus – PAR (8192).
annaabi.ee 
