Ta näitas meile mitmeid asju, mis teevad tema igapäevaelu kergemaks ning neid kõiki saime uurida oma silmaga ning hoida käes. Saime näha "rääkivat" telefoni ning kella, värvieristajat, vedelikumõõtjat, pimedatele mõeldud mõõdulinti, sokipaaritajat, mis tuleks kasuks igas majapidamises ning palju teisi asju. Ta rääkis ka sellest, kuidas pimedad eristavad raha, ravimeid ning ka sellest, et ka pimedad saavad midagi koguda, näiteks: marke, sest on olemas margid, kus peal on punktkiri. Just see, et pimedusest rääkis inimene, kes on kõik need asjad ise läbi proovinud tegi selle loengu väga harivaks ning huvitavaks. Minu arvates on pimedad inimesed äärmiselt toredad ning minu jaoks oli uskumatu see, kuidas nad saavad kõigega hakkama. Mina ise ei kujuta ette elu pimeda inimesena ning olen uhke nende inimeste üle, kes saavad sellega hakkama ning elavad täisväärtusliku elu vaatamata kõigele. Mulle väga meeldis see õppekäik ning sooviksin, et ka edaspidi
· Loote ea kahjustused · sünnitusel tekkinud komlikatsioonid ( kauaks jäämine ilma õhuta) · lapseea õnnetused, haigused · põhjus ebaselge · välised tegurid · geneetilised tegurid Nägemis puue · Rasedusaegsed traumad (enneaegsus) · haigused · Pärilikkus · Traumad ja õnnetused ( looduskatastroofid, sõjad) 2. Millised on nägemisuudega inimesele mõeldud abivahendid? · Valgekepp · punktkiri · valgusfooridel on helisignaal · juhtkoer · kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus? · Nägemis teravus · Nägemisväli · Ajutalituse häire · Värvus nägemishäire · silma liikuvus 5. Kuidas kergendada vaegnägija õpitööd? · Julgustada õpilast kasutama optilisi vahendeid
ainevaldkonnast räägitakse). Ferdinand de Saussure (20. saj algus): langue (keel) ja parole (kõne). Allkeeled erinevad keelekujud. (nt ametikeel, argikeel, isikukeel ehk idiolekt) Formaalkeel kunstlikult loodud märgisüsteem (nt matemaatika, loogika, arvutiprogrammide formalismid). Rahvusvahelised abikeeled (nt esperanto, volapük, ido, novial) Konventsionaalne ehk kokkuleppel põhinev. (nt morsetähestik) Loomuliku keele sekundaarne representatsioon (nt punktkiri, sõrmtähestik) Fülogeneetiliselt inimese arengu seisukohalt. (Kirjasüsteemid tekkisid u 5000 aastat tagasi, kõiki loomulikke keeli kunagi räägiti, pole loomuliku keelt, mis oli ainult kirjalikus vormis) Ontogeneetiliselt ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. (Rääkima hakatakse enne kui kirjutama) Keelevõime kaasasündinud võime keelt omandada. Referent see, millele viitab sümbol või sõna.
sõnade talletamisel pikeneb nende iga. Keeled erinevad sõnavara poolest (nt inglise keeles on raske leida vasteid sõnadele leil, viht. Kultuurid on erinevad, iga ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Kultuuri ja keele seos ei ole siiski otsene (nt USAs on palju erinevaid kultuure, aga inglise keel on üldiselt sama). Süsteemid nagu morsetähestik, pimedate punktkiri jms ei ole keeled vaid loomuliku keele sekundaarsed representatsioonid. ,,Loomade keeled" enamasti signaalidele tuginevad, võrdlemisi automaatsed, keskkonnast sõltuvad süsteemid (aga nt ,,lillede keel" on metafoorne, tegemist pole juurdunud suhtlussüsteemiga). Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. (erinevad teadusharud on uurimistulemuste väljendamiseks välja arendanud terviklikke metakeeli ehk mõistesüsteeme)
Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja Inglismaa) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Kehakeel - kõnekeelt saatev mitteverbaalne suhtlus Loomuliku keele sekundaarsed representatsioonid - nt morsetähestik, punktkiri, vaegkuuljate sõrmtähestik jne Metakeel e mõistesüsteem Suhtlus e kommunikatsioon - saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnum on materjaalne nähtus või protsess (nt linnulaul, foori punane tuli, kõne). Sõnumi ülesandeks on tavaliselt info edastamine. Ülesanne on täidetud, kui vastuvõtja on sõnumine mingil moel reageerinud. Suhtluse eelduseks on kanal (nt helilained, kompimine, maitsmine, haistmine). Suhtleda võib eri viise kombineerides.
saanud nende kohustuste täitmisega; · arstil või muud raviasutuse töötajal seoses patsiendi poolt usaldatuga. · Muul isikul, kes oma kutsetegevuse tõttu on saanud teavet, mille saladuses hoidmine on seadusega määratud, näiteks notar. Kõige laiem tõendite liik on dokumentaalne tõend. Kõik andmekandjatele salvestatud teave on dokumentaalne tõend (kirjalik e. paberkandjal, digitaalne, audio-visuaalne, ka pimedate punktkiri) ka isiklikud kirjad, kuid nende esitamisel, tuleb arvestada kirjavahetuse saladust, seega saab isikliku kirja esitada üksnes selle isiku nõusolekul, kellele see on saadetud. Dokumentaalne tõend esitatakse kas algdokumendina või ärakirjana või väljavõttena. Kohtul on alati õigus küsida originaali. Kui dokument on võõrkeelne, on kohtul või menetlusosalisel õigus küsida tõlget. Kõik, kelle valduses on dokumentaalne tõend, on kohustatud selle kohtu nõudmisel esitama
nägude tajumine Kuulmissüsteem Keelega seotud häälte tajumine Keelega mitteseotud häälte, muusika tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine tundlikkuse) süsteem (pimedate punktkiri ehk Braille) Liikumine Terviklikud tahtlikud liigutused Liikumine ruumi kontekstis Mälu Sõnaline mälu Mittesõnaline mälu Keel Kõne, lugemine, kirjutamine, arvutamine Kõne tooni muutused ? Ruumilised protsessid Geomeetria, suunataju, kujundite mõtteline pööramine
annaabi.ee 
