Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest osast: punase, rohelise ja sinise täpike. Neist iga täpi paneb vastavat värvi helendama luminofooraine, mida pommitatakse elektronidega. Erineva hulga elektronidega tabamine paneb luminofoori erineva tugevusega helenduma nii saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt vahemikku 50 Hz 160 Hz. Kui kiiresti aga reas liigutakse pikslilt pikslile, näitab horizotal refresh rate, mis jääb vahemikku 24 kHz 115 kHz. Hälvitussüsteem on magnetitest või poolidest koosnev süsteem, mille abil tekitatakse kineskoobis vajaliku tugevuse ja suunaga magnetväli, et kallutada elektroni tema sirgelt kursilt soovitud piksli mingile värvipunktile. Demagneetimis pool on seade, mis teostab
Väiksema väärtusega mündid vermiti samuti arvatavasti ilma sisemise raamita. Raamiga münte peetakse vanemateks; seega ka kiivriga münte. Ateenas vermiti samal ajal münte, mille ühel küljel oli jumalanna Athena kiivriga pea, vastasküljel aga paljapäi kaelakeed kandev Artemis. Pea Korintose müntidel on esitatud profiilis, juuksed langevad mööda kaela alla, mõnikord lokkidena. Mõnel mündil esineb ka viinamarjakobarakujuline kõrvarõngas. Punktirida on tolle aja müntide juures tavaline, tähistadespiirjoont, figuuri kontuuri vms.; mõnikord on raske eristada kaela alumist piiri kaelakeest. Hiljem ilmub pea taga mingi sümbol – kuu, kolmhark, merekarbid või joonia sammas. Kiivril on põse- ja ninakaitse, erinevalt Ateena tüüpi kiivrist, millel neid ei esine. Ateena kiivri kandja nägu on näha isegi siis, kui kiiver on kaitse-eesmärgil pähe tõmmatud. Athena kiiver Atika müntidel on alati selline – ilma ninakaitseta.
Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables...>Table of Contents. Aknas
arvuna või ühe piksli värvuse kirjeldamiseks vajalike bittide arvuna. Eraldusvõime ja värvussügavuse kombinatsioon kirjeldabki kuvareziimi, kuid üks parameeter on nendega seotud veel: värskendussagedus (refresh rate, täpsemini vertical refresh rate). Kuvaadapteri puhul tähendab värskendussagedus, kui mitu korda sekundis RAMDAC loeb pildimälust pildi sisu ja saadab selle analoogkujul kuvarile. Lihtsamas keeles siis: värskendussagedus näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida üle kirjutatakse. Kuvaril jällegi tähendab ta elektronkiirega kogu ekraanitäie värskendamise sagedust. Madal sagedus on näha värelusena. Kui madal on "madal", see sõltub inimesest; 85 Hz on juba üsna paljudele vastuvõetav. Tüüpilised värskendussagedused jäävad vahemikku 50Hz 160Hz. Horisontaalne värskendussagedus (Horizontal refresh rate) näitab, kui kiiresti liigutakse reas pikslilt pikslile. Tüüpilised värskendussagedused jäävad vahemikku 24 kHz 115 kHz.
Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables...>Table of Contents. Aknas
annaabi.ee 
