Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Hind langeb 14 12 Toode B: Algne: 14 ja 40 tk päevas Uus: 12 ja 43 tk päevas 43 - 40 3 100% 40 3 14 E= = 40 = 0,53 < 1 12 - 14 2 40 2 100% 14 14 Seega on tegemist mitteelastse nõudlusega (väike hinnamõju). NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Sellisel teel leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks. Probleem: tulemus sõltub sellest, kummas suunas me piki nõudluskõverat liigume. Arvutame elastsuskoefitsiendid, kui hind tõuseb 12 14 Toode A: Algne: 12 ja 25 tk päevas Uus: 14 ja 10 tk päevas 10 - 25 15 15 12 E = 25 = 25 = = 3,6 > 1 14 - 12 2 25 2 12 12 Elastne nõudlus, aga koefitsient on erinev hinna languse korral arvutatust. 4
30eurot tähendab, et täiendava tooteühiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 16. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Kui andmeid ei ole võimalik esitada funktsioonina, siis kasutatakse kaarelastsuse mõistet. Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpp-punkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid. Elastsus = EX(y)= *y´ Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. EX(y)= : = * Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. EX(y)= * 17. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudselt mitme %
täiendava tooteühiku müümisest tekkivat kasumi muut Selgita kaarelastsuse ja Kaarelastus kasutatakse siis, kui andmeid ei punktelastsuse vahet. ole võimalik esitada funktsioonina Elastsuse Ex(y) väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x Mida näitab funktsiooni elastsus Elastsus näitab ligikaudselt mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. Kasutatakse kui kaks suurust x ja y seotud pideva funktsiooniga y=f(x) Seleta investeeringu Investeeringu tulevikuväärtus S on ajast t
tootmismahtu ühe ühiku võrra. Marginaaltulu 10 eurot näitab, et täiendava tooteühiku müügist teenitakse 10 eurot tulu (näitab kogutuli muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteühiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgita kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt- ja kaarelastsuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudu mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. 5. Seleta investeeringu tulevikuväärtuse mõistet
ühiku võrra. Marginaaltulu 10eurot näitab, et täiendava tooteühiku müügist teenitakse 10eurot tulu (näitab kogutulu muutu kui müüakse täiendav ühik) Marginaalkasum 30 tähendab, et täiendava tooteüiku müümisest saadakse 30 ühikut kasumit juurde (näitab kasumi muutu). 3. Selgitada kaarelastsuse ja punktelastsuse vahet. Elastsus = EX(y)= *y´ Elastsuse väärtust suuruse x kindla väärtuse korral nimetatakse suuruse y punktelastsuseks kohal x. Annab vastuseks kindla väärtuse. EX(y)= : = * Kaarelastsus, ei avaldata empiirilisi andmeid pideva funktsioonina. EX(y)= * Kui suurus y on esitatud pideva funktsioonina saab kasutada kõiki valemeid, vastasel juhul ainult punkt ja kaarelastuse valemit. 4. Mida näitab funktsiooni elastsus? Funktsiooni elastsus näitab ligikaudu mitme protsendi võrra muutub funktsiooni väärtus, kui argumendi x väärtus muutub ühe protsendi võrra. 5
Q1 ja P1 on vastavalt koguse ja hinna väärtused enne hinnamuutust (Nokia näites vastavalt 1 mln ja 1000 kr) ja Q2 ja P2 vastavalt koguse ja hinna väärtused pärast hinna muutust (Nokia näites vastavalt 3 mln ja 500 kr). Vastavalt valemile (2) on eespool toodud Nokia näite puhul E väärtus 1,5 , mis on oluliselt väiksem kui valemiga (1) arvutatud väärtus (E = 4). Valemiga (1) leitud elastsust nimetatakse ka punktelastsuseks, kuna see on leitud teatud punktis nõudluskõvera peal. Valemiga (2) leitud elastsust nimetatakse joonelastsuseks, kuna arvutatakse nõudluse elastsus mingil muutuse alg- ja lõpp-punkti vahelisel joonel. Ø Nõudluskõvera tõus üksi ei määra nõudluse elastsust Sageli aetakse omavahel segi elastsus ja tõus. Väidetakse, et kui nõudluskõver on
annaabi.ee 
