kajastus nende loomingus- Rein Rannap, Erkki-Sven Tr, Igor Garnek , Alo Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski moodustasid ansambli Propeller. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen Viis rkamisaegset laulu, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku enesevrikust. 80-ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mngivad ansamblid
Kurt sai iga päev peale kooli peksa ja riietusruumis ei julgetud end tema ees alasti võtta. Teine võimalus oli Kurt kappi toppida. Lõpuks keelas ema, kes samuti oli homofoobia küüsis, Kurtil ainukese sõbraga läbikäimise. Kuigi Kurt ise gay polnud, teeskles ta, nagu ta seda oleks, ja tundis selle üle uhkust. Kui ajakiri `Creem` hakkas kirjutama Sex Pistolsi USA kontsertidest, avastas Kurt pungi, kuid ei kuulnud punkmuusikat ennast veel mitu aastat. Ta oli vaid üheteistaastane ja ei saanud kasvõi Seattle`isse Pistolsi kontserdile minna. Esimesed punkplaadid, mida Kurtil viimaks neljateistaastasena kuulda õnnestus, olid tema enda sõnade järgi selliste bändide nagu Devo ja Oingo Boingo omad, mis mitmeaastase hilinemisega lõpuks Aberdeeni lekkisid. Kui Kurt oli seitsmeteist aasta ringis, lindistas temaga selleks ajaks tuttav Melvinsi laulja/kidramees Buzz
1950. aastate muusikasündmuseks ja ühtlasi kaudseks ideoloogilise protesti vormiks kujunesid Tallinna dzässifestivalid. 1960. aastate lõpul levis noorte seas ansambli ,,The Beatles" ja temast innustust saanud ansamblite muusika, millele aitas kaasa magnetofonide üha laienev levik. 1970. aastail levis kantristiil, kusagile ei kadunud ka dzass. 1980.aastail levis osa eriti resigneerunud noorte hulgas nn. punk, mis tähendas punkarliku eluviisi ja välimuse kõrval ka punkmuusikat (Vahtre 2000). 17 11. TEATER 1957. aastal alustas Tallinna Riikliku Konservatooriumi juures tööd esinene kursus lavakunstitudengeid. Noored näitlejad asusid teatritesse 1960. aastate esimesel poolel. Noorte jaka vanemate näitlejate baasil asutati 1965. aastal Tallinna Noorsooteater. 1970. aastate lõpul hakkas lavastustesse ühe enam sugenema poliitilise
Esialgu ei osanud ma seda mõistagi ühegi selge nimetaja alla liigitada. Üks oli selge see polnud kuritegeliku iseloomuga. Ent siis, päris 9 varases eas, kuulsin millestki, mida nimetati PUNK. Sellest räägiti sosinal, omavahel. Et vanemad ei kuuleks. Seda jama veel vaja. Tänu oma vennale ja tädipojale lisandus õigepea veel infot selle nii ,,kohutava ja lääneliku" liikumise kohta. Ja mis peamine sain kuulda punkmuusikat. Nii välismaist, kui ka eestimaist. Oma! Ja sealt see algas. Minuga räägiti minu enda keeles! Nii muusikas, kui sõnas. See oli just see vägi, mis minu sisemusega kokku kõlksus. See vägi, millele toetudes sain ma olla MINA ISE. Ent tänu PUNGILE suutsin ma mitte lolliks minna (vist?). Ja minusuguseid oli/on palju." Samasuguse vastuse on Ta andnud ka ühele ajalehe ideekavandile.(Lisa 2) Eesti punk tugineb pigem Inglismaa pungile, mis lõppes umbes kaheksakümnendate keskel.
Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- “P sycho ”, Harri Kõrvits - “R adar”, Margus Kappel - “R uja”, Ivo Linna- “A pelsin”, Andres Põldroo – “O rnam ent” lõ id 1970 lõpul ansam bli “Rock Hotel”. Mängiti rock’n’roll’i ja sellele stiililt lähedast muusikat. “Karavan” - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lääne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski m oodustasid ansam bli “Propeller”. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen “Viis ärkamisaegset laulu”, m is jaatasid varjam atult m eie rahvuslikku eneseväärikust. 80- ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mängivad ansam blid
156 Kiwa leiab aga samas, et tema hinnangul punkaritel mingeid konkreetseid eesmärke polnud ning pigem seisnes kogu tegevus sihitus eksisteerimises.157 Väga vastakad on intervjueeritavate arvamused selle osas, kas punkliikumine mängis rolli ENSV kokkuvarisemisel. Kõigist intervjueeritavatest vaid üks, Peep Männil usub, et punkaritel ning punkkultuuri levimisel oli ENSV kokkuvarisemises märkimisväärne roll mängida, põhjendades oma arvamust sellega, et enne punkmuusikat puudusid täielikult protestilaulud ning üldine laiapõhjaline massile vastandumine.158 Männiliga täiesti vastandlikul seisukohal on aga Merca ja Eero Tamm, kes ei näe kumbi pungil mingit rolli Nõukogude Eesti kaol.159 Merca võtab oma arvamuse pungi mõjust lühidalt kokku: „Sitta ta mõjutas.“160 Ülejäänud intervjueeritavad on kahtleval seisukohal, oskamata kindlat seisukohta võtta. Anti
annaabi.ee 
