Kommentaar Laenutuse aeg (päevad) Luuletused >=21 Lastekinjandus >=21 Pealkiri Autor Perenimi Linn Vanus Keel Orig est pr Perenimi Linn Vanus Raamat Algus Lopp Laenutuse Autor aeg (päevad) Pealkiri E/Kiv03 40390 40416 26 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 40366 40381 15 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count 2 E/Kiv05 40501 40513 12 Andrus Kivirähk Kaka ja kevad E/Kiv05 Count 1 E/Kiv03 40465 40477 12 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte E/Kiv03 Count ...
Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde.
Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult. Milline on punki suhe tänapäeva kommertsialiseeruvasse maailma, mil' ehedus ja loomulikkus asenduvad järjest enam tehnitsistliku plastmassiga? Kui kerge või raske on punkaritel siin, meie ajas, pisikeses kolka-Eestis olla? Isiksustena on punkid teatud mõttes veelahkmel. 20-aastasena püüab Eesti punk ennast rohkem analüüsida ja oma põhimõtteid painutada. Teda iseloomustab praegusel ajahetkel püüd muutuda tavalisemaks oma igapäevaelus. Toomas Pertelov: "Ma ei tea, mis see vanamoeliste räbaldunud rõivaste kandmine oli, see oli selline spontaanne, ma üldse ei mõelnud selle peale.", "Ma ei tea, kas ma tahaks ainult laulmisega tegelda. See võib muutuda, kuidas nüüd öelda, kuidagi nüriks ja rutiinseks või..
inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt. Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3). Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane. Keeltes esinevad sõnade rikkad sõnavarad nagu murde või slängisõnavara. Seetõttu on ilmne, et murdesõnavara moodustavad murdesõnad, nii öelda sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Slängi sõnavara on populaarne noortel inimestel, kes kasutab seda igapäevaselt. Sõnavara on pideval muutumisprotssessis
1. Joonesta võrdelise seose y = 1,5x graafik ja leia selle abil muutuja y väärtused, kui x 2; 1; 0; 1; 2; 3 . Lahendus: Kõigepealt joonestame graafiku. Teame, et sirge joonestamiseks piisab kahest punktist. Võtame x = 0. Sel juhul on y = 1,5 . 0 = 0. Saime punkti (0; 0). Olgu nüüd x = 2, siis y = 1,5 . 2 = 3. Teine punkt on (2; 3). Kanname punktid koordinaatteljestikku ja ühendame. Vaatame ainult kahte punkti, kui x = 2 ja x = 3. Ülejäänud punkid jäävad iseseisvaks tööks. Kui x = 2, siis otsime x-teljelt üles väärtuse 2. Tõmbame vertikaalselt (ülevalt alla) sirge nii kaugele, kuni tuleb vastu funktsiooni graafik. Seejärel tõmbame horisontaalse (ristipidi) sirge, kuni tuleb vastu y-telg. Punkt y-teljel ongi muutuja y väärtus antud x-i korral. Ehk siis antud juhul 3. Saime punkti, mille koordinaadid on (2; 3). Muutuja y väärtust on lihtne kontrollida
Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või
Mis edasi? "Kitsamalt võttes on ka punki jaoks küsimus, kas jätkata oma action'it toetudes maailmakuulsustele või leida enda jaoks midagi täiesti originaalset. Vanusest tingituna tõusetuvad sellised küsimused vältimatult. Milline on punki suhe tänapäeva kommertsialiseeruvasse maailma, mil' ehedus ja loomulikkus asenduvad järjest enam tehnitsistliku plastmassiga? Kui kerge või raske on punkaritel siin, meie ajas, pisikeses kolka-Eestis olla? Isiksustena on punkid teatud mõttes veelahkmel. 20- aastasena püüab Eesti punk ennast rohkem analüüsida ja oma põhimõtteid painutada. Teda iseloomustab praegusel ajahetkel püüd muutuda tavalisemaks oma igapäevaelus. Toomas Pertelov: "Ma ei tea, mis see vanamoeliste räbaldunud rõivaste kandmine oli, see oli selline spontaanne, ma üldse ei mõelnud selle peale.", "Ma ei tea, kas ma tahaks ainult laulmisega tegelda. See võib muutuda, kuidas nüüd öelda, kuidagi nüriks ja rutiinseks või
annaabi.ee 
