protsess või katse, mis toimub (korraldatakse) elavas organismis või rakus. 11.embrüosiirdamine-embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud v kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16.trombotsüüt-käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk 17.eugeenika-ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
o dendriit närviraku lühem jätke, mis võtab teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse o elund (organ) mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismiosa o elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem o epiteelkude kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu o erütrotsüüt (punalible, punaverelible) hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk o hulkrakne organism organism, mis koosneb kahest või enamast rakust (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, putukad) o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud
8-4.8 X10¹²/L Punalibled on rahuolekus kaksiknõgusa ketta kujulised, kuid veresoonte seinte ja teiste rakkude survest muutub nende kuju kergesti. Nende läbimõõt on 7,2 M ja paksus 2,2 M. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva, igas sekundis tekib ja hävib organismis umbes paar miljonit erütrotsüüti. Valminud punalibled on ilma tuumata rakud ja neil puudub paljunemisvõime, 90% erütrotsüütide kuivmassist moodustab hemoglobiin ja iga punaverelible sisaldab ~270 miljon hemoglobiini molekuli. 2.2. Hemoglobiin Hemoglobiin on proteiin mille ülesandeks on hapniku ja süsihappegaasi transport. Hemoglobiin koosneb neljast globiini molekulist ja heemist, heemi keskel on üks raua aatom. Heemi ja raua kompleks annab verele punase värvuse. 5 Joonis 1. Heem, hemoglobiin, erütrotsüüt.
1. Rakuteooria kujunemine Rakuõpetus e. tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakud on üli väikesed, neid saab vaadelda mikroskoobiga , üksikuid suuremaid saab vaadelda ka luubiga (näiteks amööb). Inimese suurim rakk on munarakk ja väikseim inimese punaverelible. Tänapäevane valgumikroskoop suurendab 1300x, kasutatakse valgust eseme nähtavaks tegemisel. Elektronmikroskoop suurendab sadu tuhandeid kordi, kasutatakse elektronvoogu, mida juhitakse elektronmagnetiga. On koostatud 1931.a. sakslaste poolt.Ühe raku kihiline preparaat saadakse mikrotoobiga. Esimesed mikroskoobid valmisid 15 saj. keskel (vennad Jannsenid). Robert Hooke vaatles taimset korgilõiku ja võttis kasutusele mõiste rakk. 2 Tartu ülikooliteadlast jõudsid järeldusele
interfaasis vastava koe rakkudeks, kaotades jagunemise võime (osade rakkude puhul võib see võime tagasi tulla). -) S staadium = raku sünteesi faas, kus rakule antakse käsk jaguneda ja toimub DNA replikatsioon ning sealt enam tagasiteed pole. -) G2 staadium, kus sünteesitakse uuesti rakuorganelle ja rakk valmistub uuesti mitoosiks. -) Profaas, metafaas, anafaas ja telofaas -) Interfaasis diferentseeruvad punaverelible rakud vastava koe rakuks ja kaotavad jagunemise võime. * Meioos eukratiootsete rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. -) Meioosi teel tekivad sugurakud. -) Meioosi tulemusena tekib õhest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. * Kromosoomide ristsiirde käigus toimub geenivahetus. *
d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19
Erütrotsüütide loomuliku hävimise protsess. Pärast erütrotsüütide ~120 päevast ringlemist vereringes fagotsüteerivad neid retikuloendoteliaalsüsteemi rakud luuüdis, patoloogilistel juhtudel ka maksas ja põrnas. Iga kude on võimeline verekehakesi lammutama.2 Rakujäänuste fagotsütoos ja hemoglobiini lammutamine. Rakud fagotsüteeritakse retikuloendoteliaalse süsteemi rakkude poolt (histiotsüüdid jt). Hemoglobiini lagunemisel vabaneva raua kasutamine organismis. Pärast punaverelible elu lõppu hemoglobiin muutub porfüriiniks ja edasi bilirubiiniks ja eritub sapiga soolde. Raud (2+) läheb tagasi plasmasse seotuna transferriniks, kus on raud (3+). Uuesti heemistruktuuri läheb ligikaudu 18% vabanevast rauast. Ülejäänud raud läheb kas müuglobiiniks, sooletrakti, eritub uriiniga. Sooletraktist raud siseneb mukoosarakuude kaudu peensoole eesosas, duodenumis.. Raud deponeerub ferritiinina ja utiliseeritakse mitokondrites. · Vereplasma. Vereplasma koostis
Erütropoeesi reguleerivad erütropoetiinid, nende teke oleneb organismoi hapnikuga varustatusest. Erütropoees käivitub mistahes põhjusel tekkinud O2 puudusest. Erütrotsüütide hävimine. Pärast erütrotsüütide ~120 päevast ringlemist vereringes fagotsüteerivad neid retikuloendoteliaalsüsteemi rakud luuüdis, patoloogilistel juhtudel ka maksas ja põrnas. Iga kude on võimeline verekehakesi lammutama. Pärast punaverelible elu lõppu hemoglobiin muutub porfüriiniks ja edasi bilirubiiniks ja eritub sapiga soolde. Raud (2+) läheb tagasi plasmasse seotuna transferriniks, kus on raud (3+). Uuesti heemistruktuuri läheb ligikaudu 18% vabanevast rauast. Ülejäänud raud läheb kas müoglobiiniks, sooletrakti, eritub uriiniga. Sooletraktist raud siseneb mukoosarakuude kaudu peensoole eesosas, duodenumis.. Raud deponeerub ferritiinina ja utiliseeritakse mitokondrites.
Erütrotsüütide loomuliku hävimise protsess. Pärast erütrotsüütide ~120 päevast ringlemist vereringes fagotsüteerivad neid retikuloendoteliaalsüsteemi rakud luuüdis, patoloogilistel juhtudel ka maksas ja põrnas. Iga kude on võimeline verekehakesi lammutama.2 Rakujäänuste fagotsütoos ja hemoglobiini lammutamine. Rakud fagotsüteeritakse retikuloendoteliaalse süsteemi rakkude poolt (histiotsüüdid jt). Hemoglobiini lagunemisel vabaneva raua kasutamine organismis. Pärast punaverelible elu lõppu hemoglobiin muutub porfüriiniks ja edasi bilirubiiniks ja eritub sapiga soolde. Raud (2+) läheb tagasi plasmasse seotuna transferriniks, kus on raud (3+). Uuesti heemistruktuuri läheb ligikaudu 18% vabanevast rauast. Ülejäänud raud läheb kas müuglobiiniks, sooletrakti, eritub uriiniga. Sooletraktist raud siseneb mukoosarakuude kaudu peensoole eesosas, duodenumis.. Raud deponeerub ferritiinina ja utiliseeritakse mitokondrites. · Vereplasma. Vereplasma koostis