Tuvitiivad on pealtpoolt hallid, altpoolt sageli heledad. Lind hoiab saba lennu ajal tavaliselt lehvikuna laiali. Tuvi eelistab elupaigana inimasulaid. Sööb teravilja, taimi ja ka jäätmeid Tuvidei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju tuvid paljude haiguste edasikandjad. Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem. Erinevalt koduvarblasest on põldvarblase lagipea punapruun ja põsk valkjashall, must laik keskel. Käitumiselt sarnaneb põldvarblane koduvarblasega. Koduvarblane elab üksnes inimasulates, aga ometi ei usalda ta inimest kuigivõrd. Pisikest pöialpoissi on nimetatud ka Euroopa koolibriks. Kaalub ainult 5 - 6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Ta hääl on ülipeenike, kuuldav ainult vilunud kõrvale.
Sgk Entolomataceae Prk Entoloma Sgk Hydnangiaceae Lakkrupik Laccaria laccata Sgk Inocybaceae Veinpunane narmasnutt Inocybe adaequata Siid-narmasnutt Inocybe geophylla Vill-narmasnutt Inocybe lanuginosa Kuhik-narmasnutt Inocybe rimosa Punapruun narmasnutt Inocybe umbrina(assmiliata) Sgk Lycoperdaceae Pirn-murumuna Lycoperdon pyriforme Harilik murumuna Lycoperdon caudatum Sgk Lyophyllaceae Soo-kobarheinik Lyophyllum palustre(Tephrocybe palustris) Valge kobarheinik Lyophyllum connatum Sgk Marasmiaceae Jõhvnööbik Marasmius androsaceus
(Autor: Mati Martinson) merula), (Autor: Mati Martinson) Pilt 41. Musträstas (Turdus merula), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.10.3. Hallrästas (Turdus pilaris) Minu vaatluse analüüsides võib arvata, et hallrästal on ülemisel kehapoolel selja pealt punapruun ning kaela ja selja alumine osa on hallid. Alumine kehapool on kollaka värvusega koos musta varjundiga. Tiiva alt on valge, pealt aga punapruun. Saba on musta värvi. Nokk on pikk ja kollakas. Jalad on punakapruunid. (Vaata pilt 42) Hallrästal leidub metsaäärsetes kohtades ja parkides. Maapinna peal hüppab. Võib näha teda varahommikust kuni hilisõhtuni. Laulab palju, tavaliselt siis, kui lendab ühelt oksalt teise. Ka tema armastab rohkem ilusat päikselist ilma.
Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. Draamataline ja vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isanda triloogia" ja "Viimane Samurai". Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. 7 4.1. Põhjasaar Põhjasaarel asuvad mitmed märkimisväärsed tegevvulkaanid, nagu Ruapehu (2797 m), Ngauruhoe (2291 m), Taranaki (2518 m) ning on teisigi vulkaanilise tegevuse nähte, näiteks
lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid. Mitmerindelistes metsades kasvab palju liaane, epifüüte ja sõnajalgpuid. Põhjasaarel kasvab ka hiiglaslik kauripuu, Lõunasaare suuri raiesmikke katab sekundaarne võsa. Uus-meremaa on oma loomastiku omapära tõttu omaette faunistiline piirkond
vähe. Peremeestaimed: noored okaspuukultuurid, harvem ka vanemad. Levinuim ja ilmselt ka kõige ohtlikum. Juuremädanik peamiselt männil. · Jänesvaabik Ganoderma applanatum Mitmeaastane. Valgemädanik. Lame, kõva, keskmise suurusega v suur. Täiskasvanud viljakeha katab kõva, kuid üsna õhuke koorik. Pind tuhmilt nahkpruun või pruunikashall, sageli kaetus kakopruuni eospulbriga. Alapind sile, valge v hallikasvalge. 5-6 poori/mm,ümmargused. Punapruun seeneliha. Ülapind ei pragune nagu taelikutel (Phellinus). Noor tuletael on sarnane, kuid tal on seenelihas südamik. Eestis kõikjal tavaline. Paljude lehtpuude, peamiselt aga haava, kaskede ja sanglepa lamavatel või surnud püstistel tüvedel, väga harva leitud ka kuuselt või elustüvedelt. Kahjustus: On meil 1 ohtlikumaid juuremädaniku tekitajaid, sest võib nakatada ka elujõulisi puid. Tungib puusse
annaabi.ee 
