inimestele inspiratsiooni kodus mõnda rooga järele teha. Mõned restoranid võtavad vanast ajast edasi kandunud, kuid veidi unustusse vajunud eesti toidu ning uuendavad seda, muutes selle inimestele huvitavaks ja moodsaks ning tekitades sööjas äratundmisrõõmu lapsepõlvest. Restoran Mekk kogub ning kasutab põlvest põlve edasi antud eesti vanu retsepte oma toitude inspiratsiooniallikana. Nende menüüs pakutakse näiteks sülti mustsõstrazeleega, punapeeti kitsejuustuvahuga, siiga foie gras'ga ning omatehtud musta leiba ning karaskit. Kui külastan vahest pidulikul puhul Mekki, suudavad pakutavad road mind alati üllatada ning suurt maitseelamust pakkuda. Vana ja uue toidukultuuri põimimine töötab hästi ning pakub huvi. Peakokk Rene Uusmees on edasi arendanud just nimelt oma vanaema pärandatud retsepte. See on ehtne ning eeskujulik näide Eestile hinnalise kultuuripärandi hoidmisest.
Eestis kasvatatakse kaalikat palju. Eristatakse valge- ja kollaseviljalisi sorte. • Toitumisalased faktid Hulk koguse kohta: • 100 g 100g • Lipiidid 0,2 g Kolesterool 0 mg • Naatrium 12 mg Kaalium 305 mg • Sahhariidid 9 g Kiudained 2,3 g • Suhkrud 4,5 g Valgud 1,1 g Peet (punapeet) • Punapeet ehk söögipeet on maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane kultuurtaim. • Punapeeti kultiveeritakse eelkõige tema toitva juurika pärast, kuid toiduks võib tarvitada ka peedilehti (salati- või supimaterjalina). Samuti võib punapeedi juurikat kasutada punase toiduvärvi saamiseks. Peet • Toitumisalased faktid • Punapeet Hulk koguse kohta: • 100 g • Lipiidid 0,2 g, Kolesterool 0 mg • Naatrium 78 mg Kaalium 325 mg • Sahhariidid 10 g, Kiudained 2,8 g • Suhkrud 7 g , Valgud 1,6 g
11. gratineerima valmis või poolvalmis ahjus kas juustu, riivsaia või saiakrutoonidega kaetult üleküpsetama, nii et roa pinnale tekib krõbe kuldpruun kiht. 12. Marineerima - Toiduaineid enne valmistamist meelepärases vedelikus (ürdid, vürtsid, maitseained, vein, mahl, õli, äädikas, jogurt, keefir) lühemat või pikemat aega laagerdama. 13. Passeerimine - Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Nt punapeeti ja porgandit passeeritakse enne supile lisamist. See annab värvilistele köögiviljadele intensiivsema värvuse nende hilisemal töötlemisel ning köögiviljad valmivad kiiremini. 14. Paneerimine - Paneerimiseks nimetatakse toiduaine (liha, köögiviljade), sageli pooltoote, nt kotleti ümbritsemist jahu, muna või muuga. Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust. 15
muna või linnusulgede suhtes. Veiseliha allergia on sagedasem neil, kes ei kannata piima. KAUNVILJADEST tekitavad allergiat herned, oad, soja, läätsed, kusjuures sümptomeid võib nenest anda üks või mitu. JUURVILJAD, PUUVILJAD JA MARJAD kutsuvad toorena sagedamini allergianähte esile kui keedetult, hautatult või kuivatatult. Juurviljadest peetakse kõige enam allergiat põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas, lillkapsas ja kaalikas. Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada. Imiku juurviljapürees peaks olema rohkem juurvilju kui kartulit. Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb nahallergia sügisel, siis peaks lapsevanem mõtlema õunallergia võimalustele. Samuti tulevad sügiseti kõne alla ploomid, pirnid ning lõunamaised puuviljad
Leheroots on toorsalatites. Täiskasvanud pikk ja lihav. lehtpeet sobib liharoogade, soojade salatite ja suppide valmistamiseks. Annab toidule kergelt punapeeti iseloomustava maitse. Spinat Spinat on mahlakate Spinati lehed on Spinatit kasutatakse lehtedega rohttaim. tumerohelised. salatites, suppides ja püreedes. Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad
lehtkapsas, küüslauk, kaalikas, naeris, mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas. Küüslauk on väga hea väävlivarude suurendaja. Seda tuleks süüa 2-3 küünt päevas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid. Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada. Ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda. Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia. Samuti peetakse heaks kelaatoriks punapeeti. Savi seob toksiine ja metalle äärmiselt hästi (kuigi tegemist pole otseselt toiduainega). Ka saunas higistades või infrapunase valguse all erituvad mürgid hästi. Keha tuleb peale higistamist kindlasti loputada ja seejärel kuivatada. Mürkide tagasiimendumise vältimiseks peab saunas käies jooma palju viinamarja- ja juurviljamahla. Need sisaldavad ka kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas käies samuti organismist väljuvad.
vitamiinidevaesel kevadtalvel. Dieedipidajatele soovitatakse kaalikatoite kõhukinnisuse puhul. Samas on kaalikas vastunäidustatud ägedate mao- ja soolehaiguste puhul. Allikas www.eestitoit.ee Naeris Sarnaneb kaalikale, on lapiku kujuga ja varajasem köögivili. On mahlasem ja maitsvam kui kaal. Vajab samuti kasvamiseks niiskust ja jahedust, säililib kehvast. Kasutatakse nagu kaali, sobib paremini toorelt ja toorsalalatiks. Punane peet e söögipeet Kuigi antiikkirjanduses on punapeeti esimest korda mainitud juba 3. saj e.Kr., oli Vahemere ümbruse idaosast ja Ees-Aasiast pärinev söögipeet veel 16. sajandil üsna haruldane aiataim. Ulatuslikumalt hakkas ta levima alles 18. sajandil, kuid kaasaegsed söögipeedi vormid kujunesid lõplikult välja alles 19. ja 20. sajandil. Eestis on söögipeet väga hinnatud köögivili. Porgandi järel on ta meil üks enim tarvitatav juurvili. Teda on lihtne kasvatada ja ta säilib hästi. Juurvili sisaldab rohkesti (kuni 12mg%) suhkruid
Põllukaeve püsiorientiirid olid B:58⁰17’ 33,56’’ ja L:26⁰23’ 52,07’’(X:6463903.6 Y:640554.6). Põhiorientiirid on tee ja puud. (Joonis 2) Puuderindes kasvavad kased ja kuused, rohurindes on põldosi, küüslauk ja harilik mailane. Putukatest leidub põllul sipelgaid ja mardikaid. Mulla veerežiim on parasniiske. 20. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi alguseni on samal maa-alal kasvatatud rühvelultuure (punapeeti, sibulat, kapsast). Viimati kasvatati samal põllul (umbes 3 aastat tagasi) kartulit, 2015. aasta suvel on piirkonnas kesa. Joonis 2. Põllukaeve asukoha skeem Teise kaeve täpne asukoht on B58⁰17 38,07’’ ja L:26⁰23 50,69’’ (X:6463982.3 Y6405655.6). Asukohaks on Liisoja talu, Karijärve, Konguta vald, Tartumaa. Püsiorientiirideks on puud. (Joonis 3) Taimestikust on esindatud eelkõige puurinne, õunapuud, pirnipuud ning
annaabi.ee 
