Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14. juuni - Saksa armee sisenes Pariisi. NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 15. juuni - Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi. 16. juuni - NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile. 17. juuni - Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 20. juuni - Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21
vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist 16. juuni 1940 Leedu Vabariigi territooriumile. NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade "AERO" reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, lubamist nende riikide territooriumile. Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse. 17. juuni 1940 20. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi. Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre. 21. juuni 1940 22. juuni 1940
malikult põhjalikult, et välistada hilisemaid See saadeti laiali 1946. aasta mais, ning seejärel komplikatsioone. Katseaja edukalt läbiteinu eksisteeris kuni 1951. aastani 22. Kaardiväe kinnitas lõpuks oma allkirjaga, et on nõus Üksik Laskurbrigaad, ja kuni 1956. aastani 118. tegema koostööd julgeolekuorganitega. Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline Nuhkimine oli nõukogude ühiskonnas Laskurdiviis. Ka väeosa ohvitserkond oli üsna ulatuslik ja võimude poolt soositud. KGB komplekteeritud valdavalt eestlastest. asjaajamises oli igal nuhil oma kindel Rahvusväeosadest loobuti pärast seda, kui agendinimi ja isiklik agenditoimik. Lisaks Gruusia rahvusliku diviisi üksused 1956. aasta
ees. Siitpeal pingestusid suhted iga päevaga. 3. juunil andis marssal Semjon käsi kõik Eesti, Läti ja Leedu territooriumil viibivad väeosad enda otsealluvusse anda. Samal ajal pikendati teenistust punaarmees. Punaarmee sõjalised ettevalmistused. 9. juunil 1940 andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar, marssal Semjon Timošenko ja Punaarmee kindralstaabi ülem, 1. järgu komandarm], Boriss Šapošnikov välja direktiivi, millega Punalipuline Balti laevastik ja Leningradi sõjaväeringkond said korralduse alustada ettevalmistusi sissetungiks Eestisse: viia 10. juunil kell 5.00 Punalipuline Balti laevastik Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskovi alluvusse ja olla 12. juunil valmis lahinguülesannete täitmiseks. Pidi hõivama kõik Baltikumi alused, takistama merel liikumist ja vaatama et valitsus ei evakueeruks. 14. juunil pidi Balti laevastik olema täies
näitamiseks läbiva suurtähega (Eesti NSV Ametiühingute Vabatahtlik Spordiühing ,,Kalev"). Teatud asutuste (NSV Liidu keskasutused jms) puhul oli ametlikkuse näitamine ,,üldise tava kohaselt" alati vajalik. Harilikus lühendises ning lihtsa ehitusega täisnimetuses, samuti üksi esinevas tüübinimetuses soovitati kasutada väiketähte. Lisareeglid käisid veel autasude ja pühendusmärgete kohta (Kutuzovi I järgu ordeniga J. Gagarini nim. Punalipuline Lennuväeakadeemia) ning välismaa ja endisaegsete asutuste jms nimetuste kohta. Reeglid olid keerulised, niisamuti nagu vastavad pikad ja sageli kohmakad nimetusedki. 5.3 Ärinimekorraldus praegu Taasiseseisvunud Eestis reguleerib ärinimesid äriseadustik. Enne äriseadustiku vastuvõtmist oli Keeleameti eestvõttel koostatud firmaseaduse eelnõu, mis sisaldas mitmeid nõudeid firmade keelelise poole kohta. Justiitsministeerium
augustiks 1994, Paldiski tuuma- vel nimetati ümber 41. Kaardiväe Eesti objekt anti üle 1995. aasta septembris. Laskurkorpuseks. Laskurkorpus saadeti Eestlaste vastupanu ei lõppenud Eesti laiali 1946. aasta mais. Seejärel oli kuni okupeerimisega. Just kogemustega sõ- 1951. aastani 22. Kaardiväe Üksik Las- jameeste baasil tekkisid metsavendade kurbrigaad ning kuni 1956. aastani 118. võitlussalgad. Arvatavalt viimase metsa- Kaardiväe Eesti Tallinna Punalipuline venna mõrvasid punased 1978. aastal. 20 EESTI SÕJAAJALUGU Küsimused 1. Nimetage võõrvõime, kes valitsesid Eestit 13. sajandist kuni 20. sajandini. ? 2. Meenutage maailmapoliitilisi sündmusi, mis olid eelduseks Eesti rahvusriigi tekkimisele. 3. Mis tegurid tagasid eestlaste kõrge võitlusmoraali sõjas ülekaalukate vaenlastega? 4
annaabi.ee 
