Keskmiselt tugev tihe põõsas. Lehed tumerohelised, pikalt teritunud tipuga. Õied intensiivselt violetjaspunased, lihtsad ja lõhnavad. `Elinor` Aretati 1928 a. Tugev põõsas. Lehed kergelt kurrulised, meenutavad toominga lehti. Õied violetjasroosad, lihtsad ja väga lõhnavad. ´Hunting Tower` Keskmiselt kõrge püstjas põõsas. Lehed suured, ümarelliptilised, kurrulised. Õied kreemikasvalged, lihtsad. `Saugeana` Laiuv peente kaarduvate okstega põõsas. Lehed väikesed. Õied punakasvioletsed. SIRELI KASVUNÕUDED MULD. Sirel vajab huumusrikast piisavalt niisketkivist kobedat mulda. Huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3-4 %. Sobivaimad on liiv-, savi- ja saviliivmullad. Liivmuldi tuleb hoolikalt harida ning anda tugev orgaaniline väetis. Samuti vajab hoolikalt harimist raske savimuld, mille veeläbilaskvus ja aeatsioon on puudulik. Mulla ettevalmistamisel on soovitav kasutada kõdunenud laudasõnnikut. Samuti saab mulla struktuuri parandada
Vanasti kasutati seda taime ka meditsiinis, valude leevendamiseks ja reuma ravimiseks, kuid tänapäeval seda enam ei tehta. Harilik sügislill (Colchicum autumnale) Harilik sügislill on sügislilleliste sugukonda kuuluv mitmeaastane sibultaim, mida kasvatatakse dekoratiivtaimena aedades. Välimuselt meenutab ta krookuseid, kuid tegemist siiski on sarnase ja mürgise taimega. Hariliku sügislille varred on piklikud, neid on tavaliselt 2-4 ja need on 2-3cm laiad. Vars puudub ja punakasvioletsed õied ilmuvad tavaliselt sügisel. Vili valmib alles järgmisel suvel. Kogu taim sisaldab väga tugevat rakumürki, mis põhjustavad tõsiseid mürgikahjustusi. Mürgistus avaldub kõrvetustundega suus ning mürgi imendumisel tekib õhupuudus. Hiljem tekivad koolikud ja lõpuks saabub surm hingamisteede halvatuse ja südametegevuse lakkavuse tagajärjel. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Kollane võhumõõk ehk iiris kuulub võhumõõgaliste sugukonda ja perekonda võhumõõk
sooladest Ca, P, K-soolasid. Vähesemal hulgal C-ja B-rühma vitamiine. maitselt jagatakse: - kibedad kõige rohkem eeterlikke õlisid, terava maitse ja lõhnaga, säilivad hästi - poolkibedad vähem eeterlikke õlisisd, säilivad keskmiselt - magusad suure veesisaldusega, mahlased, magus maitse, sest vähe eeterlikke õlisid, säilivad kõige halvemini. kattesoomuse järgi jagatakse värvuselt: valged, kollased, punakasvioletsed sisu võib olla valge, rohekasvalge, violetne 4 roheline sibul toiduks kasutatakse pealseid, sibul peenike ja välja kujunemata, koristatkse koos pealsetega, sest muidu närtsib ruttu. Rikas C-vit.pooest porrulauk koosneb suurtest, pikkadest, silindrikujulistest lehtedest, mis juure lähedal moodustavad kokkuliitunud silindrilise tupe
hiljem läikivad, helepruunid. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või ümarmunajad, kuni 12 cm pikad, kahelisaagja servaga, sageli lehepooled ebasümmeetrilise asetusega. Pealt tumerohelised, alt heledamad, pehmekarvased. Leheroots kuni 1 cm pikkune. Pungad munajaskoonilised, kollakaspruunid, tumedamate kattesoomuste servadega. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Õied kimbuna rohkearvuliselt lühivõrsetel. Õied punakasvioletsed. Vili on lame, ovaalne pähklike, tiivaga ümbritsetud. Tiib on ripsmelise servaga, ülaosas väljalõikega, umbes 1,5 cm läbimõõdus. Valmib juunis. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Varjutaluv. Kasvab viljakatel huumusrikastel muldadel. Juurestik hästi arenenud. Annab rikkalikult kännuvõsu. Eluiga kuni 300 aastat. Vanemas eas kannatab sageli seene põhjustatud jalakasurma ehk hollandi haiguse all, mis puu üsna kiiresti hukutab. 7
kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega. Viljad: kaksiktiibviljad, kuni 5 cm
tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV
Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Tsoon III-IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused: Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga. Tipupungad kuni 10 mm pikad, munajad, tömbid, külgpungad väiksemad, punakad kuni punakasvioletsed. Lehearmid suured, kolme selgeltnähtava juhtsoonte kimbu jäljendiga, ulatuvad üksteisega pea kokku. Lehed: 5 (7) teravatipulise hõlmaga, 5...20 x 6...22 cm, südaja alusega, pealt ja alt paljad või noorelt alt roodude nurkadest karvased, leheroots 5...15 cm pikk, sisaldab kevadpoolaastal valget piimmahla, lehtede sügisvärvus kollane kuni erinevates toonides punane. Õied: püstistes sarikpööristes, kollakasrohelised, meerikkad, õitseb enne lehtimist, või koos lehtede puhkemisega, IV
annaabi.ee 
