muutuse võrreldes varasemaga. Nii nägi muutusi õuntega selgemalt. Õunte kirjeldamisel on ,,esimene õun" toatemperatuuril olev õun ja ,,teine õun" külmkapis olev õun. Õunu ei mõjuta miski muu peale temperatuuri, õhuniiskuse, hapniku jne. Mina isiklikult õunu kuidagi ei mõjutanud. Mõlemad õunad olid teistest toiduainetest eemal. 6 1. PÄEV Mõlemast õunast on näha, et on korralikud ja söödavad. Mõlemad on punakaskollased ja läbimõõt on umbes 6cm. Õunte nahad on mõlemal siledad ja normaalse värvusega. Õunad on normaalse kõvadusega. 3. PÄEV · Esimesel õunal on nahk kergelt kortsuline juba ja värvus on natuke tumedamaks kollaseks läinud. Õuna nahk on natuke laiguline. Õuna kätte võttes on tunda, et õun on kergelt pehmem, võrreldes esimese päevaga. · Teisel õunal on nahk peaaegu samasugune, kui oli esimesel päeval. Hästi
2 HR-diagramm ehk Hertzsprungi-Russelli diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi. Tähed jaotatakse heleduse järgi vertikaalselt ning spektriklassi järgi horisontaalselt, seega heledamad tähed on diagrammi ülaosas ja kuumemad selle vasakus servas. Jahedad tähed on on punased või punakaskollased ja kuumade tähtede helendus on valge või sinine. Üle diagrammi kulgeb diagonaalne riba, mida nimetatakse peajadaks. Mida valgem ja kuumem on peajada täht, seda heledamalt ta meile paistab. Valged ja sinakasvalged tähed on tavaliselt nooremad ja suuremad. Mida punasem ja jahedam on täht, seda tuhmimalt ta meile paistab. Jahedad ja tumedad tähed on enamasti väiksemad ja vanemad. HR-diagramm näitab, kui hele mingit värvi täht peab olema. Kui mingi täht ei
> laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama elementaarkoostisega, kuid väiksema n näitajaga molekulide segu dekstriin (C6H10O5)x, x võib olla väga erinev. N on siiski suurem kui X. Dekstriin reageerib joodiga täklisest erinevalt olenevalt x väärusest (glükoosijääkide ahela pikkusest) tekivad joodiga reageerimisel punakaslillad punakaskollased või kollased ühendid. Dekstriiniga liimitakse paberit, kartongi jne. Dekstriinidest on tingitud ka leivakooriku värvus ja lõhn. > tärklis hüdrolüüsub hapete kui katalüsaatorite (nt väävelhape) mõjul glükoosiks Tärklise hüdrolüüsi põhjusavad ka biokatalüsaatorid ensüümid. Kasutusalad: > toiduainetööstus > tärklissiirup toiduaine- ja kondiitritööstus > kartuli- ja teravilja tärklise hüdrolüüsil saadud glükoosi kääritatakse etanooliks
Punased harvem rootsudega, kollakasvalged. kaetud siidjate karvadega. Kuumaasikas Kuni 30 Suuremad kui Õisi on õisikus Fragara vesca cm metsmaasikal, rohkem var. kõrgune piklikkoonusjad, semperflorens punased või punakaskollased. Muulukas 5- 20 cm Suuremad kui Kolmetised, Õisik Fragaria kõrgune metsmaasikal, pealt ebasarikas, virdis äraspidi munajad hõredamalt väheste õitega. või ümarad. altpoolt Õied üsna Kollakas või tihedalt suured, rohekasvalged siidjate tavaliselt
sageli mangaani, rauda jt metalle. Tuntumad melhior(30%Ni), alpaka ehk uushõbe(kuni 30% Ni ja kuni 35% Zn) nendest tehakse metallraha, söögiriistu, aparatuuri detaile. Mõned on suure eritakistusega ning sobivad hästi takistiteks, nagu nt nikeliin(kuni35%Ni), konstantaan(40%Ni,2%Mn)- tehakse elektripliitide ja ahjude küttekehi, ja manganiin(2%Ni, kuni 12%Mn). Pronksid on vasesulamid kõikide teiste metallidega peale tsingi ja nikli. Värvuselt punased või punakaskollased, saab hästi treida ja freesida. Tinapronks kuni 20%tina, hästi valatav, skulptuurid, sest pind kattub õhu käes paatinaga(vase oksiidid ja karbonaadid), mis teeb ka korrosioonikindlaks. Tehakse vee-ja gaasitorustiku detaile, liuglaagrite materjale. Alumiiniumpronks(kuni10%Al) odav, heade meh. Omadustega, pärast karastamist ja vanandamist, saab nii deformeerida kui ka valada. Berülliumpronksid(2-
Spiraea japonica 'Golden Princess' lehed puhkedes helekollased, suvel kuldkollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranzikaskollane. Spiraea japonica 'Little Princess' väikeste, kuni 2,5 cm pikkuste tumeroheliste lehtedega kompaktne põõsas. Õied roosaskaspunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Magic Carpet' lehed puhkedes oranzikaskollased, suvel kollased (suvel on võrse tipus olevad lehed oranzikas- kuni punakaskollased). Õied roosakaspunased. Õitseb juulis- augustis. Sügisvärvus oranzikaskollane. Spiraea japonica 'Macrophylla' kuni 10 cm pikkuste lehtedega tugevakasvuline põõsas (kõrgus 1 m). Lehed puhkedes punakad ja omapäraselt kortsus. Ladva tipus olevad lehed kogu suve punakad. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärv leekivpunane. Jaapani enela sortide hulgas on see kõige kaunim. 38
koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. 11 Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8... 18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal.
Võib kasvada 30...50 m kõrguse ja 1...1,5 m tüveläbimõõduga koonusja kuni kuhikja võraga puuna. Tüve koor siledam kui meie h. männil. Tsoon III. 1705. Areaal: Valge männi kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades New- foundlandist põhjas kuni Allegheny mäestikuni lõunas suurtel maa-aladel nii puht - kui segapuistuina. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: peened, helerohelised, väga peenekarvased või paljad. Pungad: piklikmunajad, teravatipulised, 0,5 cm pikad, punakaskollased, vaigused. Okkad: 5-kaupa, 6...10 cm pikad, peened, kolmetahulised, peensaagja servaga, okka kõigil külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8...18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal.
annaabi.ee 
