väärtuslikke kloone, mida vegatiivselt paljundama hakata. Leidub kõikjal, kus kaht vanemat tüüpi kõrvuti kasvatatakse. Peamiselt on levinud Lõuna-Ameerika põhjaosas Venetsueelas ja selle ranna lähedases väikses saareriigis Trinidadis ja Tobagos. 4 Kakaopuu kasvab kuni 12m krguseks puuks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5- 6 meetrini. itsema hakkab ta 3-aastaselt. ite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel- kauliflooria. isi kannab kakaopuu rikkalikult, kuid neist viljastub äärmiselt väike osa. Vili valmib 4-7 kuud, selle pikkus vib ulatuda 30 cm-ni, läbimt 5-10 cm-ni, kaal 300-500 grammini. Viljakest on enamasti kollane vi oranz. Valge vi punaka hapuka viljaliha sees on 20-60 ovaalset seemet (kakaouba). Kakaopuu itseb ja kannab vilja aasta läbi, nii et vilju tuleb koguda valikuliselt. Peamised kasutusalad
Sake riisivein. Tempura praetud kala või aedviljad tainas. Tofu soja-kohupiim. Wasabi roheline mädarõigas. Taiyaki kalakujuline, punase oa pastaga täidetud kook. Miso ja tofu Miso on sojaubadest tehtud pasta, mis võib sisaldada ka riisi ja odratangu. Miso valmistamisel on kõige olulisem osa mitmesugustel kääritamismenetlustel, mis annavad miso'le erineva maitse ja mitmeid värvinüansse, alates hallikasvalgest kuni punakani või sokolaadipruunini. Miso't lisatakse nii mahedatele puljongiekstraktidele ja suppidele kui ka kreemidele. Ka traditsioonilist sojakastet tehakse kääritatud sojaubadest. Sojaubade kääritamisel saadavast sojapiimast valmistatakse ka taimset juustu tofu't. Selle maitse on tagasihoidlik ega meenuta peaaegu üldse juustu. Konsistents varieerub pehmest zeleejast kõva, peaaegu lihataoliseni, sõltudes põhiliselt juustu veesisaldusest ning sellest, kas seda on frititud või mitte.
SOKOLAADI PÕHITOORAINE - KAKAO Fotol on kakaopuu viljad. 5 Kakaopuu kodumaa oli algselt troopilises Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, tänapäeval kasvatatakse seda ka Ghanas. Euroopasse toodi kakao Christoph Kolumbuse ja Mehhiko vallutaja Hernando Cortezi poolt. Kakaopuu kasvab kuni 15 m kõrguseks, kuid istandustes lastakse neil kasvada ainult 5-6 meetrini. Pite värvus varieerub valgest punakani ja need asetsevad otse tüvel. Pitest arenevad kõhukad, meloneid meenutavad viljad, mis küpsedes on algul rohelised, siis kollakasoranzid ja lõpuks purpurpunased. Vilja sees on punakas viljaliha, milles asuvad ridade kaupa roosad seemned -kakaooad. Viljad lüüakse puu otsast maha ja seemned võetakse välja ning fermenteeritakse, s.t. lastakse käärima. Kuus päeva hiljem pannakse oad päikese kätte kuivama. Alles siis omandavad nad tüüpilise tumeda värvuse ja aroomi. Kuivatatud oad
Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. puidukaitse- puidu õge hooldus. Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik Magusa lõhnaga palisander. Aromaatne kadakal. Lõhnata kuuse kõpspyuit. kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Suurem Värvus Puduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või vastubidavus kui teistel puidul(resitentsus). Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate punakani. Mat ja lülipuidu vahel selge erinevus mõnedel. Õhu ja päikese või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse toimel paljud tumenevad nt mänd. Lepp muutub oranziks. Ka immutatud meetoditega. Konstruktiivne puiukaitseVältida kahjustajatele soodsate puidu tekib värvuse erinevusi. Läige Tänapäevased pinnatöötlemismasinate tingimuste tekkimist, kasutades õigeid ehitustehnilisi vahendeid ja
kõlalaudade valmistamisel. Kõige laiema kasutamise on saanud kuusk, nulg ja seedri puit. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ühtlasest ehitusest ja tihedusest. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on selline puit, millel sügisosa % on 5...20 ja aastarõngaste laius 1...4 mm. Välised omadused Puiduvärvus Puiduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Õhu ja päikese toimel tumeneb suurem osa puiduliikide puitu aja jooksul (näiteks mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea punaseks. Puidulõhn Teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutult ja niiskes olekus eritub lõhna tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud, näiteks kadakas.
Tihedus 550..640 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiude 105 Mpa Survetugevus pikikiude 47..54 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 340..360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis) Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani. kadakas on lülipuiduline liik. Puit on iseloomuliku lõhnaga. Aastarõnga selgelt eristatavad. Kuna Kadaka tüvi ei ole korrapäraselt silindriline, on aastarõngaste kuju lainelise piirjoonega. Kadakas ei sisalda vaiku. Kadaka puit on väga vastupidav mädanikule Puit on väga sitke ja kõva. Kergesti töödeldav ja viimistletav Tihedus 550..650 kg/m3 Survetugevus pikikiudu 47 MPA
annaabi.ee 
