Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis Nugiseks alates 13. aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7.
Läti ajutise valitsuse ja Saksa peavoliniku vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Landeswehris olema lätlaste enamus. Kuna aga lätlasi polnud kuskilt võtta, kujunes Landeswehrist baltisaksa armee, mis oli Läti Vabariigi suhtes vaenulikult meelestatud. Nõukogude väed liikusid edasi ja jaanuaris 1919 langesid nende kätte Riia ja Jelgava. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi vallutatud linnad ja Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Konflikti algus Olgugi, et Saksa väejuhatus oli von der Goltzile andnud korralduse, millega keelati riigisaksa vägede nihutamine Riiast kaugemale ning Landeswehri edasiliikumine, anti 29. mail 1919 käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates
• Soome vabatahtlikud • Taani vabatahtlikud Soome vabatahtlikud Sõjaõnn pöördub Eestlaste meeleolu kasv ja hea motivatsioon Vähemuses olev Eesti armee suutis Punaarmee esmakodselt peatada 6. jaan.-Eesti asus vastu pealetungile, vabastades Tapa, Rakvere, Narva, Tartu Võimas Eesti armee Eesti armeest oli saanud ähvardav jõud Senist kesist varustust parandas oluliselt Punaarmeelt saadud sõjasaak Punaarmee juhtkond oli hirmul Eestit saadeti ründama Läti punased kütid Halva strateegia tõttu said ka need hävitavalt lüüa. Paju lahing 31. jaanuaril 1919. aastal Vähemuses Eesti armee asus ilma soomusrongideta pealetungile. Veriseim lahing Vabadussõjas. Eestlaste-soomlaste kaotused: 150 meest, Punavägi kaotas kaks korda rohkem. J.Kuperjanov sai surmavalt haavata.
· Saksa väed jõudsid suvel Volga ja Kaukasuseni, olles varemalt Harkovi all Punaarmee tagasi löönud. · 19.november 1942 2.veebruar 1943 Stalingradi lahing. Punaarmee piiras sisse, Saksa sai lüüa. · Novembris 1942 El-Alameini lahing Aafrikas. Saksa-Itaalia väed said brittidelt lüüa. Lisaks kaotasid ka USA vägedele ja olid sunnitud 1943.mais Põhja-Aafrikast loobuma. · Vene vägede ülekaal kasvas. 1943 said sakslased Punaarmeelt lüüa Kurski kaarel. 2/3 territooriumist kaotati. · Septembris 1943 langeb sõjast välja Itaalia, sest USA ja SB võitsid Itaaliat ning Mussolini sunniti võimult lahkuma. Uus valitsus palus vaherahu. Saksa pani Mussolini Põhja-Itaalias võimule. · 1943 Teherani konverents lääneriigid tunnustasid NSVL-i 1941.a. piire. Murrang Vaiksel ookeanil... · Detsembrist 1941 maini 1942 vallutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia (Singapuriga), Birma,
materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka. Hiljem kasutati ka laevasuurtükke ("Suur Tom" inglaste kingitus), mis oli saadud kas liitlastelt või võetud trofeedena Punaarmeelt või sakslastelt. Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures. Samuti mängisid soomusrongid võtmerolli Võnnu lahingus 1919. aasta suvel. Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi. Ehkki soomusrong on tavaliselt mõeldud kaitseotstarbeliseks relvaks, kasutasid eestlased soomusronge edukalt ründerelvana
· 29. dets Winningi leping kõik Saksa kodanikud said Läti kodakondsuse (sealhulgas ka õiguse maad nõuda) · Jaanuaris liikusid Nõukogude väed Läti territooriumil kiiresti edasi, okupeerides Riia ja Jelgava. · Märtsiks oli armeeritud 13500 meest, kellest lätlasi oli umbes 1400. · Eesti andis loa Läti vägede tulekuks Eesti pinnale, kõik Eestis elavad lätlased mobiliseeriti, Märtsi lõpuks oli armee tugevus 9800 meest. · Märtsis võeti Punaarmeelt tagasi Jelgava ja Tukums. · Suhted Saksamaaga halvenesid, valitsus kukutati ja võimule tuli Saksameelne valitsus. Landeswehr: konflikti algus · Kokku oli lepitud kohtumine Csises, kus saavad kokku Laidoner ja Landeswehr´i esindaja, viimane aga ei ilmunud kohale ja Laidoner andis käsu soomusrongidel Läti aladele tungida. · Landeswehr´i väed vallutavad kerge vaevaga Csise, Eesti väed üritasid linna tagasi vallutada, kuid ebaõnnestunult
Jaani kiriku juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja Oskar Pärn, kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna Punaarmee esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi. Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil: Pikk jalg, Pikk tänav, NSV Liidu saatkonna hoone, Mere puiestee ja sealt Kadrioru lossi ette. Hüüti eesti-
evakueerimist Tallinna, kuid hiljem sellest siiski loobuti. 20. jaanuaril andis Eesti valitsus loa Läti relvastatud jõudude loomiseks Eesti pinnal. Eestlaste plaaniks oli neid vägesid kasutada puhvri loomiseks lõunapiiril ning 28. veebruaril mobiliseeriti kõik Eestis elavad lätlased Eesti vägede kontrolli all olevatel Põhja- Läti aladel ning moodustati Läti brigaad. Märtsis 1919 võttis Goltz ette kolm piiratud ulatusega pealetungioperatsiooni, mille tulemusena võeti Punaarmeelt tagasi Tukums ja Jelgava. Punaarmee vastupealetungikatsed tõrjuti. Olukorra stabiliseerumisel hakkasid Ulmanise suhted sakslastega halvenema. Saksa väed takistasid üldmobilisatsiooni ning viisid 16. aprillil läbi riigipöörde, mille tulemusena seati võimule uus valitsus. Mai alguseks oli von der Goltzil armees 28000 meest kelle abil vallutati 22. mail Riia. Hävitavalt purustatud Punaarmee, keda ründas põhjast ka Eesti jättis seejärel kiiresti maha kogu Läti territooriumi.
1944 aasta septembris sõlmis Soome NSV Liiduga rahulepingu ja väljus sõjast. Eesti Soomlased olid saanud aru, et Saksa kaotab varem või hiljem, kuid Saksa üritas endiselt Punaarmee vastu võidelda. Soomlased üritasid vaikselt sõjast eemalduda, kuid sakslased tegid kõik selleks, et soomlasi sõjas hoida. 14.jaanuaril 1944 murdis Punaarmee läbi Saksa kaitse Leningradi all, kuid Nord taganes uuele kaitseliinile, mitte ei antud koheselt alla. Stalin nõudis Punaarmeelt Narva ja Eesti kiiret vallutamist, lootes nii Soome endale saada. Veristes Narva lahingutes pandi Punaarmee pealetung seisma ning sakslased võitsid mõned kaotatud alad tagasi. Eesti mehi oli saksaarmees 1944 suveks ligi 50%. Eesti rahvuslik vastupanuliikumine oli teinud tubli üleskutsungi selleks. 1944 aasta suvel viis Punaarmee enamiku oma jõududest Narva alt ära, et alustada suurrünnakut. Murti Soome kaitsest läbi. Soome pöördus abipalvega
Kujunenud olukorda kasutas ära Saksamaa ja tegi Stalinile ettepaneku sõlmida mittekallaletungileping. Niisiis sõlmitigi 23.08.1939 Moskvas kurikuulus MRP, millega sõlmiti mittekallaletungileping 10+5 aastaks. Salajased lisaprotokollid PUUDU II maailmasõja sündmused Eestis 07.07.1941 tulid Saksa väed Häädemeeste juurest üle Eesti piiri ja alustasid okupeerimist. Eestis oli juba üle aasta kehtinud Nõukogude võim. Sakslastel oli vaja ala vallutada Punaarmeelt. Esialgu aitasid Eesti mehed sakslasi. Augusti lõpus vallutati Tallinn ja viimased saared detsembris. ENSV´st sai Saksa ida-alade ministeeriumi alluvuses kindralkomissariaat. Kindralkomissariks olid Saksa kõrgemad sõjaväetegelased (Sigismund Litzmann). Moodustati tsiviilvalitsused. Omavalitsuse juhiks kogu sõja ajal oli Hjalmar Mäe. 1944 jaanuaris jõudis sõda taas Eestisse, Narva alla, kus toimusid rasked lahingud. Kõige verisemad lahingud olid Sinimägedes
annaabi.ee 
