jõumomendi ja liikumiskiiruse reguleerimine on lihtne ja realiseeritav odavate vahenditega, ajami ülekoormusi saab vältida, lihtne on rakendada ajami elektrilist juhtimist, mis võimaldab ajami laialdast kasutamist automaatjuhtimise korral, ühtlane liikumine ja täpne positsioneerimine, võime startida suurtel koormustel, hea soojusvahetus. 3/4.Hüdroajami mehaanilise kasutaguri mõisted. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus.
müra tase. Seda eriti ruumides töötavate pumpade korral; · oluline on pumba kompaktsus, mis mõjutab pumpade ehitust, näiteks tihendamine lõtkude abil, määrimine pumbatava vedelikuga jne; · tähtsad on pumba ekspluatatsioonilised omadused: hoolduskulud, remonditavus, tööiga jne; · pumba maksumus. 16. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad. Pumba jõudlus (tootlikkus) q = Vp x n x V 10-3 dm3/min (l/min) Pumbalt saadava vedeliku rõhk Valems näidatud suuruste mõõtühikud: Vp pöörde jõudlus, cm3/p; M jõumoment pumba veovõllil, Nm; n pöörete arv, p/min; kasutegur protsentides, s o = 0,9 vastab 90%. Suurema mooduli korral on hamba kõrgus ja hambavahe maht suuremad ning pumba tootlikkus suureneb. Hammaste arvu suurendamine soodustab tootlikkuse suurenemist, kuid samal ajal suureneb hammasrataste läbimõõt, mis põhjustab pumba gabariitide suurenemist. 17
2) pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas, kruvi jt pumbad) pumba tõstekõrgus pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mille pump pumbatavale vedelikule annab. Ehk siis pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva Es ja pumpa siseneva Ei vedeliku erienegia vahega. H=Es-Ei Pumba tõstekõrgus määratakse Bernoulli valemi abil. See näitab kõrgust, kuhu võib tõsta 1kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud erienergia arvel. Seetõttu pumba tõstekõrgus ei sõltu vedeliku tihedusest p 2 - p1 2 - i2 H= + H0 + s g 2g Pumba imemiskõrgus vedeliku imemine pumpa toimub rõhkude vahe tõttu imemisruumis ja pumbas. Imemiskõrgus suureneb rõhu suurenedes imemisruumis ja väheneb rõhu suurenedes imemistorus vedeliku sisenemisel pumpa, vedeliku kiiruse suurenedes imemistorus ja kadude hi,k suurenedes imemistorus.
suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib vesi tõusta survetorus teatud kõrguseni (hs). Seega konkreetse pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Et veesammas tõuseks survetorus vajaliku kõrgusele peab pumba tekitatav täissurve (H) staatilisest tõstekõrgusest (Hst) olema suurem survetorus esinevate survekadude ht võrra. Staatilise tõstekõrguse ja survekadude summat nimetatakse dünaamiliseks
iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. *kaod hõõrdumisele pumbas, klappides, silindrites ja hüdromootoris, neid kadusid iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 4. Hüdroajami kasutamist soosivad asjaolud.
o vajalik võimsus ehk pumba võimsus Wtehn) (shaft power driving the pump) o Pumba tõstekõrgus H (m) iseloomustab erienergiat, mida pump ajaühikus pumbatavale vedelikule annab s.o pumba tõstekõrgus võrdub pumbast väljuva (Es) ja pumpa siseneva vedeliku erienergia (Ei) vahega H= Es- Ei . Tõstekõrgust võib esitada kui kõrgust, milleni võib tõsta 1 kg pumbatavat vedelikku pumbalt saadud energia arvel. Seetõttu pumbatõstekõrgus ei sõltu pumbatava vedeliku tihedusest. Millised tegurid mõjutavad võimsust? Kuidas leitakse tõstekõrgust? Pumpade liigitus ja konstruktsioonid Kavitatsioon, hüdrauliline löök. o Kavitatsiooniks nimetatakse vedeliku homogeensuse katkemist ja vedelikku tühikute tekkimist järsu rõhulanguse tagajärjel.Vedeliku kiirel liikumisel võib rõhk mingis
Kokkuvõttes reaalse pumba imikõrguse suurus oleneb - tekitavast vaakumist pi - vedeliku voolamise kiirusest vi - kadudest imitorus Kui teatmikes on antud pumba vaakummetriline imikõrgus ,siis see tähendab ,et antud imikõrgus on hüdrauliliste kadude võrra pumba imipoolel suurem pumba geomeetrilisest imikõrgusest. Vaakummeetrilist imikõrgust näitab pumba imitorule asetatud vaakummeeter. Pumba survekõrgus (e. rõhukõrgus) ja tõstekõrgus Pumbast läbiminekul saab vedelik pumbalt energiat juurde ja selle energia arvel võib ta tõusta survetorus teatud kõrguseni. Seega pumba maksimaalne survekõrgus oleneb sellest kui palju pumba tööorgan suudab vedelikule energiat juurde anda. Pumba tegelik survekõrgust mõõdetakse pumba teljest kuni vedeliku nivooni surve paagis. Seda survekõrgust nimetatakse pumba geomeetriliseks survekõrguseks ja tähistatakse zs . Ühendades survetoru külge manomeetri näeme ,et manomeetri näidu järgi
annaabi.ee 
