meheks. Järgneb pidutsemine rikka laua taga. Pulmaöö Neiu läheb ööbima mehe majja. Peigmehe ema võtab neiu peast loori maha ning seob rätiku. Hommikul riputakse lina kõigile nähtavale. Teine pulmapäev Ämm koos mehega tulevad toiduga abiellunute majja. Jätkub pidutsemine Ämma jalgade pesemine Alles abiellunud mees peseb oma naise ema jalgu, millega näitab oma austust tema vastu. Ukrainlased tunnustavad ainult elavat muusikat. Ukraina pulmad on üks võimsamaid pulmasid. Nad on tuntud oma rikkalike kommete ja tavade poolest. Tänan kuulamast!
Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte ja palju muud huvitavat. Varemetes kapiitlihoone ehk väike linnus,19.sajandi joonistus. HAAPSALU PIISKOPILINNUS AJALOOSÜNDMUSTE JÄLGEDES 1228.a. Moodustas Riia piiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning teistest väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille keskus asus esialgu Lihulas, hiljem Vana-Pärnus. Mis 1263.a. hävitati ning siis otsustas piiskop Hermann I Buxhöwden rajada aastatel (1262-1285)
hoolitsemine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. Linnad olid tavaliselt ümbritsetud müüriga või valliga. Rikkamaid linnu ümbritses kivist müür, aga vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. Kuna kõik inimesed ei mahtunud linna ära, siis elas vaesem elanikkond eeslinnades. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde oli ehitatud ka raekoda, kus vahete-vahel peeti pulmasid. Enamus tänavaid olid muldkattega, ainult peatänavad on kaetud munakividega. Oludest sõltumata olid tänavad alati inimesi täis. Suurim inimeste kogunemiskoht oligi turuplats, kus alati midagi toimus. Seal kaubeldi, pidutseti ning hukati rahva ees inimesi. Ükskord tapeti üks mees, kiriku vara rüüstamise ning kirikuõpetaja peksmise pärast. Kirikus käidi igal pühapäeval jutlust kuulamas, kes ei käinud, sellele vaadati kohe viltu. Suurema osa hoonetest moodustasid külg
kui kahjuks satuvad nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse gripi. Kui ta voodis igavles, uurisid Roger ja Gerry igasuguseid loomi, kes nende aias elasid. Eriti jäid Geraldile silma kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid, ta jälgis nende pulmasid ning pojade munadest välja koorumist. Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis
nad kogemata kirikusse, kus peavad suudlema pühaku jalgu. Kuigi ema ja Gerald jalgu ei suudelnud, vaid ainult mängisid seda, siis Margo suudles jalgu päriselt, ja soovis, et tal vistrikud ära kaoks. Kuid kahjuks sai ta sealt nakkuse gripi. Kui ta voodis igavles, uurisid Roger ja Gerry igasuguseid loomi, kes nende aias elasid. Eriti jäid Geraldile silma kilpkonnad, kes tema kodu lähedal elasid, ta jälgis nende pulmasid ning pojade munadest välja koorumist. Loomulikult võttis ta ka ühe muna endale kollektsiooni. Samal ajal aga, täitis nende maja Larry sõprade otsatu vool. Kuna Gerald jäi oma õpetajast ilma, siis saadeti ta linna prantuse keelt õppima. Suve hakul aga tuli talle õpetajaks Peter, kes oli just ülikooli lõpetanud. Vahepeal leidis Gerry endale uue looma rätsupoja, kelle nimeks sai Odysseus. Kuna Geraldil oli sünnipäev, siis sai ta endale kingituseks
Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja
Lisaks on seal kaks tunnisauna, kus saab korraldada suuremale seltskonnale hubase olemise. Saunakeskus on avatud Tallinn-Stockholm suunal kell 15:30-23:00 ja 09:00-11:00 ja Stockholm-Tallinn suunal kell 16:45-23:00 ja 08:00-10:00. Hinnavahemik on 2,2 36 eurot. 4.6 Konverentsiteenus Laeval on ka konverentsisaalid 11 erineva suurusega saali, kus ühtekokku on 300 kohta. Seal saab korraldada firmaüritusi, nõupidamisi, kokkutulekuid, sünnipäevi, tähtpäevi ja pulmasid, Saalides on keskaegne tehnika ja sisustus. Konverentsiosakonna töötajad hoolitsevad suupistete ja jookide eest, mis on lisatasu eest. 4.7 Iluteenus Hera ilusalong asub kuuendal tekil ja seal saab nautida näohooldust, juuksuriteenust, massaazi ja muid iluteenuseid. Kasutatakse salongitooteid ja teenuste hinnavahemikuks on 15-30 eurot. 4.8 Lisateenused ja paketid Ostes reisipilet eelmüügist, on võimalik valida juurde erinevaid teenuseid, mis on kuni 15%
tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Mardipulmad Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus
kirjutamisel. *Olevipoeg on eesti (kunst)mütoloogia tegelane, linnaehitaja. Eeposes "Kalevipoeg" sai Olevipoeg Kalevipoja järel maa valitsejaks. *Sorts on meessoost, kurjade kavatsustega võlur. Sissejuhatus: Referaat räägib F. R. Kreutzwaldi teosest ja eesti rahva eeposest "Kalevipoeg". Lähemalt on juttu tehtud teose autori eluloost. On ka esimese loo lühi kokkuvõtte mis sisaldab Kalevi tulekut, Salme ja Linda sündi ning Linda Ja Kalevi pulmasid. Viimasel lehel on ära toodud kasutatud kirjandus ning teisel lehel on ka sisukord. Referaat on koostatud septembri kuus aastal 2002. Head lugemist soovib referaadi autor: Viljar Bauman.Teema ajalooline ülevaade: Kreutzwaldi sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga
annaabi.ee 
