Mõrsja heitis vaibale või kasukale vöö. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Mõrsja ees astus isamees või peiupoiss ja lõi mõõgaga riste ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga samuti pidid majja astudes tuled põlema. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust. Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle
(tuli on kurja tõrje). Mõrsja asetatakse laua taha istuma ning siis viis isamees mõrsja taas õue ja võttis mõõga otsaga uju (pruudi pärg) ja keerutas seda kolm korda ning viskas katusele. Toas mõrsja sülle pannakse rüpepoiss kes on peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellele järgneb söömine, ka seekord on noorpaari söömine tagasihoidlik. Enamasti on nende söögiks või ja soolaga leivaviil, mis murti pooleks. Söömisele järgneb pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viib minia läbi talu maja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Kindlasti minnakse kaevule. Mõrsja peab andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale (see on selle jaoks, et lepitada majahaldjat uue elanikuga. Anded korjab üles peiu ema. Teine pulmapäev. Teine pulmapäev algab vakarahva saabumisega peiu koju. Ka nüüd küsitakse saabumise põhjust
4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid: peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva
ukselävele ja igasse nurka, et peletada kurja. Igale lävele heitis mõrsja kindapaari. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohtinud mõrsja astuda vasaku jalaga ja majja astudes pidid tuled põlema. Mõrsja asetati laua taha istuma. Järgnes söömaaeg. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Sellega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Mõrsja pidi andeid andma igale poole, kindlasti aga koldele, kaevule ja igale näidatud loomale. Selles tavas on näha algset ohvritalitust, majahaldja lepitamist uue asukaga ja tema heatahtlikkuse võitmist. Teine pulmapäev algas vakarahva saabumisega peiukoju. Ka nüüd küsiti saabumise põhjust.
tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohinud mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja sülle pandi rüpepoiss, peiu kõige noorem meessugulane, kellele mõrsja andis sukad või kindad. Kombega taotleti, et esimene laps oleks poiss. Söömisele järgnes pulmarituaalis uue kodu tutvustamine mõrsjale. Peiu ema viis minia läbi talumaja kõigi ruumide, mööda õue ja majapidamishooneid. Tingimata käidi kaevul. Kohati juba söömise ajal toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamisega haakub põlletamine. Ka põll oli abielunaise kohustuslik riideese. Alles pärast
jookseb suure naeratusega, käed laiali koera poole, on koeral raske seda mitte tõlgendada kui agressiivsust. Erinevalt lindudest, kahepaiksetest, roomajatest on imetajatel väliskõrv, kuulmine parem ja väga olulise rolliga. Mõnedel imetajatel väga suured kõrvad – täpsed ja hästitöötavad tajuorganid. Ka helisid tekitatakse vastavalt kuulmismeele heale arengule, küllalt mitmekesiseid, on häälepaelad kõris. Kuigi lindudel laul pulmarituaalis on olulisem, on siiski ka imetajaid, kellel laul omab tähtsat rolli, nt küürvaaladel (vaala laul on inimese taju jaoks natuke liiga aeglane ja madal, kui kiirendada, siis tundub rohkem laulu moodi – samuti nagu mõnedel lindudel on liiga kiire laul, et inimene lauluna käsitleks). Küürvaaladel laulus mingi motiiv, mis on kogu karjale ühine – paari aasta pärast võib olla uus motiiv, mis on kogu karjale omane – osa infost on kultuurilisel teel edasi antav, ei ole geneetiliselt
annaabi.ee 
