Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult inimasulates, sest on kohastunud toituma inimese toidujääkidest, loomasõnnikust ja muudest jäätmetest. Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole, kus vaid vastsetele on toitu
Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Kodumesilane Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane Ta pärineb kas Aasiast, Lähis-Idast või Aafrikast. Euroopasse jõudis kodumesilane alles 10 000 aasta eest. Ja mesilase liiginimi mellifera, see pole midagi muud kui meekandja ladina keeles
elektriimpulssidena varre alaossa. Kuna taimedel puuduvad närvirakud siis toimub info edastamine tunduvalt aeglasemalt kui looma organismis. Alguses toodetakse mürki ja peale seda aktiviseerub uus kasvupuhang. Samal põhimõttel toimivad ka Aafrikas kasvavad akaatsiad. Veel võib tuua näiteks aeduba, kes on vaevatud lehetäidest, ta võib kutsuda SOS signaali abil appi lehetäivamplasi. PUTUKAD · Tiivulised sipelgad ajastavad oma pulmalennu tavaliselt äikesega, sest sellel ajal tekib atmosfääri väga tugev elektriväli. Neis tingimustes võiad tiivulised sipelgad helendada ja tekitada küllalt valgust, et seda öösel näha on. PUTUKAD · Teatud liblikad helendavad samuti elektriväljas, näiteks liblikate parv pärast äikest võib veenda kogenematuid pealtvaatajaid, et tegemist on UFO-ga. MÜÜT Mongoolias väidetavalt elutseb surmauss,
Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. · Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat · Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil
vastsetest, põhjustades vahel tervete perede hukkumist. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maa-alustesse käikudesse ja jäävad seal tardeseisundis kevadet ootama. Oma pesa temperatuuri nad oluliselt tõsta ei suuda. Paljunemine Kui emane on paaritumiseks valmis, lendab ta pesast välja. Emast ootavad sajad isased, kes on valmis oma kohust täitma. Pulmalennu ajal paaritub emane neist ühega, tiirutades kukub maa peale, kus nad lahku lähevad. Varsti pärast seda isane sipelgas hukkub. Emane paneb sperma keha sisemuses paiknevasse seemnekotikesse, kust ta kogu oma elu vältel seemet võtab ning munarakke viljastab. Viljastatud munarakkudest arenevad eranditult emased, viljastamata munadest aga isased. Niiviisi saab emane määrata oma järeltulijate sugu ning kogu koloonia suurust. Paaritumise järel murrab emane tiivad ning hakkab pesakohta otsima
suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Ema mesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel.
Emamesilased on kõige pikemad, sihvaka tagakeha ja lühikeste tiibadega. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast. Keskmiselt kestab tema areng munast koorumiseni 16 päeva. 23 päeval on suuteline emamesilane munema. Ta muneb 1500-2000 muna päevas, neil on hästi arenenud munasarjad. Ema toitub toitepiimast mida valmistavad töömesilased. Emamesilane on mesilaspere alus, tema hukkamisele võib järgneda kogu pere hukkumine. Ta paaritub kord elus, pulmalennu ajal kõrgel õhus. Muneb seejärel 4-5 aastast pesast lahkumata. Pesast ta lahkub ainult korra paaritumiseks või hiljem koos sülemiga. Tööst ema osa ei võta. Mesilasema ülesandeks on võimalikult palju muneda, pere koos hoidmine. Ema tunnevad mesilased ära emaaine järgi, mida saab ema kehapinna puudutamisel ja seda kantakse üksteisele edasi. Lesed paarituvad emaga. Mesilasema vagel saab piima kogu vagla järgu kestel. 2
jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane. Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks. Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks. Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 45 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. 70 Kokkuvõte 71 Minu referaat teemal looduskeskkond Saare golfiväljakute piirkonnas andis ülevaate siin leiduvast taime- ja loomariigist. Välja on toodud kõige tavalisemad liigid koos rahvapäraste nimede ja lühitutvustusega.
annaabi.ee 
