mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis. Selle meetodi eeliseks on veel see, et kuna vormimisel jõudu ei rakendata, siis pulbriosakesed säilitavad oma esialgse sfäärilise kuju. Selleks puistatakse sfääriline pulber varda ja matriitsi (roostevaba toru) vahelisse pilusse. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuurist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril 1100...1200 °C). Kermiseid (keraamilismetalseid komposiite) toodetakse reeglina vedelfaaspaagutust kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste
kroomkarbiidist filtreid hapete ja aluste filtreerimiseks, samuti pumbadetaile valmistamiseks hapete transportimiseks. Karbiide kasutatakse kermiste valmistamiseks nii pôhikomponendina (WC, TiC, Cr3C2), kui ka legeerivate lisanditena (TaC, Mo2C, NbC, VC jne). 2.2. Pulbrisegude jahvatamine Kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad tavaliselt rasksulava metalli (W, Ti, Cr jt) karbiidist ja Fe-grupi (Fe, Ni, Co) metallist. Lähtepulbrite segamist koos jahvatamisega kasutatakse homogeense pulbrisegu saamiseks. Mittehomogeensest segust valmistatud kermised on reeglina poorsed ja ebaühtlaste omadustega. Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev). Lähtepulbrid kaalutakse
Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse: tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Kermised on keraamilis-metalsed komposii¬did, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntui¬mad on karbiidkermised, eel¬kõige volframkarbiidi (WC), titaan- (TiC) ja tantaankarbiide (TaC) baasil kermised, mida tuntakse ka üldnimetuse all kõvasulamid. Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt
Enimkasutatav on külmpressimine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Täiendav töötlus Mehaaniline (abrasiiv- ja vee-abrasiivjoaga töötlemine) Keemiline (söövitamine) Elektriline (elektrierosioonitöötlemine) Füüsikaline ( laserkiirega, elektronkiirega, ioonkiirega töötlemine)
mustreid. Kuna käiaketas koosneb suheliselt jämedateralisest abrasiivist, saavutatakse kõrgläige poleerides. Omaette võte klaasi mehaaniliseks töötlemiseks on puurimine. Puurina kasutatakse pehmest metallist toru, tulevase augu kohta asetatakse klaasile abrasiivpulbri ja vee või õli segu. Puuritakse tavalise lauapuurmasinaga. Vajutada tuleb õrnalt, korraga ainult mõni sekund ning lisades järjest värsket pulbrisegu. 12 Keemilised võtted Klaasi töötlemise keemiline võte on klaasi söövitamine. Selleks kasutatakse vesinikfluoriidhapet või minraalhappe või mine fluoriidi segu. Kattes klaasi vaha- või parafiinikihiga, kraapides sellesse vajalikud märgid ja seejärel töödeldes HF sisaldava lahuse võis seguga, söövitatakse märgid klaasi pinnasse. Söövitamine ei vähenda pinna mehaanilist vastupidavust.
Siduri- ja piduriketaste läbimt on tavaliselt 100-400 mm, siseläbimt 70-300 mm ja paksus 2-6 mm. Üldises mistes seisneb friktsioondetailide valmistamine: terasplaadi ettevalmistami- ses, pulberfriktsioonmaterjali valmitamises, PFM kokkupaagutamises terasplaadiga, mehaanilises töötlemises. PFM valmistamise tehnoloogia järgib pulbertehnoloogia phiprintsiipe, mningate iseärsustega, mida nuab erinevate tihedustga materjalide valmistamine. Pulbrisegu homogeensusest sltuvalt oluliselt PFM struktuuri ühtlus, tribotehnilised omadused ja kulumiskindlus. Väga erinevate tihedustega pulbrite kokkusegamisel kasutatakse rida meetmeid: 1. Pulbrite segamisel jälgitakse rangelt komponentide sisseviimise järjekorda, et vältida separeerumist, mis vib tekkida komponentide erinevatest tihedusest. 2. Grafiidi vi teiste tahkete määrete sisseviimine teostatakse 5 min. enne segamise lpetamist
Enamlevinud keraamiliste pulbrite valmistamise fiin, polüvinüülpiiritus, vaha jne.), mis tagab pulbri- meetodid on sadestamine soolalahustest, laser- ja massi (lobri) voolavuse vormi. Lobrivalu eriliike on plasmakeemiline süntees, aurufaasist kuumlobrivalu, kus pulbrisegu muutub kuumutamisel kondenseerimine jt. Kasutatakse ka jahvatamist kuul- vedelaks (lobriks). Pulbrimass valatakse poorsesse ja vibroveskeis nii iseseisva saamisviisina kui ka kips- või keraamilisse vormi. Liigne vedelik imbub mõne eelneva saamisviisi täiendusena. Igal saamis-
hankida oma üksustele värsket vett. Samal ajal ei takistanud see Rooma väepealikuil vajaduse korral kaevusid mürgitamast sõjalise taktikana Väi- ke-Aasias pärast võitu Aristonikose üle tema sõjaväest järelejäänud ük- suste vastu. Nii tekkis Rooma riigil uus koloonia. 15. sajandil renessansiajal tegi teadlane ja kunstnik Leonardo da Vinci et- tepaneku kasutada arseensulfiidi ja vaserooste pulbrisegu väikestes süü- tegranaatides vaenlaste laevameeskondade vastu, kes oleksid kinnistel laevatekkidel lämbunud. Kahjuks on tänaseni teadmata, kas Leonardo da Vinci ettepanekut on kunagi kuulda võetud. 17. sajandil arenes keemiarelv Euroopas sõdade vältel. Paljudel juhtudel täideti kahurikuul erinevate mürgist suitsu tekitavate segudega, et lisaks kahurikuuli purustusjõule sureks vaenlase sõdureid ka mürgistuse või lämbumise teel
annaabi.ee 
