PULBERMETALLURGIA Materjaliõpetus 2009 Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist, komponentide segamist, toodete vormimist ning vajadusel täiendavat töötlemist (immutamine õlidega, pinnete pealekandmine jms). Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust)
11. Lossimismasinate ja seadmete kasutusala, nende tüübid ning vagunite tühjendamise viisid. Lossimismasinaid ja –seadmeid kasut peamiselt laevade ja raudteevagunite lossimistöödel. Tööpõhimõttelt jagunevad need kahte gruppi: a) mehhaanilised b) pneumaatilised. Vagunite tühjendamise viisid sõltuvad suuresti materjali ja vaguni tüübist. Kinniste vagunite tühjendamiseks peeneteralisest ja taarastamata pulbrilistest materjalidest kasut peamiselt pneumaatilist lossimismasinat. Platvormvagunite lossimiseks kasut lihtsat seadet materjali maha lükkamiseks platvormilt, mille tööorganiks on hüdrosilindrite varraste otsa kinnitatud kraap, millega lükatakse materjal üle äärte vastuvõtupunkrisse ja satub seal konveierile. Poolvagunite tühjendamine võib toimuda kas vaguni kallutamisega küljele spetsiaalse kallutusseadme abil
jootmisel. Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel. Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel. Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga. Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise "elektroodi". Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.). Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e
kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Kujunevad sooja kliimavöötme meredes kuni nõmesaja meetri sügavuses. Kui esineb suurel hulgal organismide jäänuseid, siis nim. lubjakivi struktuuri organogeeniliseks, kui organismide jäänused on kivimis purustatud tükikestena, loetakse struktuuri detriidiliseks. Väga laialdase levikuga, neid esineb kõigi geoloogiliste perioodide vältel kujunenud setete seas. Kriit – valge pudev väikestest pulbrilistest kaltsiiditerakestest ja üherakulistest lubivetikatest, foraminifeeridest koosnev kivim. Eriti ulatslikult leidub seda keskaegkonna kriidiajastu setetes. Dolomiidid koosn. valdavalt mineraal dolomiidist, kuid lisandina võib neis esineda samasid mineraale, mis lubjakivideski. Mikroskoopiliselt sarnased lubjakividega ja nende eraldamiseks kasutatakse 5% HCl, millega dolomiidid reageerivad nõrgalt. Dolomiitide ja lubjakivide vahel on
Kulumiskindlus- Kulumiskindlus on teine tehnokeraamika kui konstruktsioonimaterjali tähtsamaid omadusi. Keraamika kulumiskindlus sõltub materjali kõvadusest ja löögisitkusest ning töötingimustest, kus keraamikat kasutatakse. Ühtedes töötingimustes võib ta olla väga töökindel, kuid teistes väikese töökindlusega. Purunemissitkus Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist (teostatakse metallurgiatehastes), komponentide segamist, toodete vormimist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötlemist Pulbrite saamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid Jahvatamine kuulveskis Soolalahusest väljasadestamine Sool-geel meetod Aurufaasist kondenseerumine Laser- ja plasmakeemiline süntees Pressimine
olema lekkimis- ja tulekindel, varustatud hoiatusmärkidega ning kindlasti lukustatav. Suuremate koguste hoiuruum peab olema piisava suurusega, hästi ventileeritav ja valgustatav. Põrand peab olema vedelikke mitteläbilaskvast, keemiliste ainete toimele vastupidavast ja libisemiskindlast materjalist ning kõrge künnisega. Pakendid tuleb põrandal hoidmisel paigutada puitalustele, väiksemaid võib hoida riiulitel. Riiulitel on soovitatav vedelikud asetada madalamale pulbrilistest vahenditest. Hoiuruumi siseseinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad. Uksed peavad olema lukustatavad ja nendel peab olema hoiatusmärk mürgise aine kohta. Hoiuruumis peab olema vedelikke imavat materjali (liiva, saepuru, turvast) ning hari, kühvel ja veekindel anum mahavalgunud taimekaitsevahendi kogumiseks. Samuti peavad olema nähtaval kohal esmaabi- ja tulekustutusvahendid ning päästeameti telefoninumber.
6. Pulbermetallurgia anoodi lagunemisel elektrolüüsil. Katoodina kasutatakse korrosioonikindlaid metalle (plii, vask 2.6.1. Pulbertoodete valmistamine jt.). Elektrokeemilisel poleerimisel e. anoodpoleeri- misel lagunevad elektrolüüdis eelkõige tooriku- Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise anoodi pinna mikrokõrgendikud, mis muutuvad meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermater- madalamaks ja siledamaks. Elektropoleerimisel jalide valmistamise tehnoloogia (sele 2.53) näeb eemaldatakse ühtlasi tooriku defektne pinnakiht, mis ette pulbrite valmistamist (teostatakse metallurgia- parandab detaili mehaanilisi omadusi ja korrosiooni- tehastes), komponentide segamist, toodete vormi- kindlust. Töödelda saab vaid elektrit juhtivaid mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle- materjale
annaabi.ee 
