tselluloosi leeliselisel meetodil ning globaalselt ca 85%. sõelutakse, liiga jämedad kiudude kimbud suunatakse tagasi peenendajasse ning sobiva suurusega massi · ühtlase tselluloosimassi (pulbi) valmistamine Sel meetodil keedetakse puidulaastusid NaOH ja Na 2S paksendatakse, saades nn mehaanilise pulbi. · täiteainete lisamine lahuses (nn "white liquor"). Lahuse koostis: 94 g/l NaOH, Termomehaanilist pulpi toodetakse kõrgemal 40 g/l Na 2S. Sulfiidi ülesanne on stabiliseerida teatud temperatuuril, et kiirendada ligniini eraldumist. Puitu · liimainete lisamine
intermediaarsiinus, viimane suundub hilaarsiinusesse. 28. Põrna vereringe Põrn saab verd põrna arterist (a. lienalis). Põrnas läbib veri veresooni selles järjekorras: 1) trabekulaararter (a. trabecularis) 2) pulbiarterid (a. pulparis) 3) follikulaararter (a. follicularis) 4) pintselarterioolid (aa. penicillares) 5) ellipsoidarteriool (a. ellipsoideae) 6) terminaalsed lõppkapillaarid 7) põrna venoossiinused (sinus venosus lienis) 8) pulbi veen (v. pulparis) 9) trabekulaarveen (v. trabecularis) Trabekulaarveenist suubub veri põrnaveeni (v. lienalis). 29. Osteoni ehitus Haversi süsteem e. osteon on silindriline struktuur, mille pikitelg on parallelne luu pikiteljega. Osteoni keskele jääb osteoni e. tsentraal e. Haversi kanal, kus kohevas sidekoes kulgevad luud toitvad veresooned ja ka närvikiud. Osteoni kanaleid ühendavad neile ristsuunaliselt paiknevad perforeerivad e. Volkmanni kanalid
170 tuhat kW). Projekti elluviimiseks loodi 1921.a. teaduslik eksperimentaalne turbainstituut “INSTORF”. Selles töötati välja hüdroturba tehnoloogia ja masinad: hüdromonitor, turbapump, laialilaotamis-seadmed, kraanad kändude eemaldamiseks, teisaldatavad torujuhtmed. 1928. a. loodud agregaadi tootlikkus oli näiteks 75…100 tuhat tonni tükkturvast hooaja jooksul. Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%. Pulbi transport ja laialilaotamine toimus 25…33 cm kihina. Tekkinud kihist (10… 12 cm) lõigati tükkturvas niiskusel 89…92%, need kuivatati niiskuseni 40…45%. Ning viimase etapina koristati tükid valli. Tehnoloogiast loobuti 50-aastate alguses. Soomes on uuritud meetodi kasutuselevõttu teedeta tootmisaladel seosest saadud massi pressimisega kuivatamisega. Samaaegselt hüdroturbaga arendati edasi ekskavaatoriga kaevandamise tehnoloogiat tükkturbatootmisel. Algus Venemaal 1921
funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Imitoru kaudu liigub see pumba korpusesse, kus tööratas paiskab pulbi edasi survetorustikku. Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pinnasepump on konsooltüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu (pulp) torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumise vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatavad soomusplaadid, kasutegur on väiksem
maht ületab 200 tonni aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul
aastas; 11) aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid; 12) paberi v õi papi tootmine tootmisvõimsusega vähemalt 200 tonni ööpäevas või pulbi tootmine puidust või samalaadsetest kiudmaterjalidest; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; 14) uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on