Lühikesest kiust valmistatakse vilti,kangast ja paberit. Vildi valmistamiseks kasutatakse kiususpensiooni 9.Metallkomposiitmaterjalid. Metallkomposiitmaterjalides kasutatakse maatriksina kõige sagedamini alumiiniumi, magneesiumi, titaani, niklit ja kobaltit, armatuurina aga kõrgtugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Metallkomposiitmaterjalide valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogolosi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat. Liigitus: 1)Pideva armatuuriga( kiud, võrk, kangas) materjalid. (Al baasil, Mg baasil, Ti baasil, Ni baasil 2)Dispersioontugevdatud materjalid. ( Metalsed dispersioontugevdatud KM, Metalsed dispersioontugevdatud KM alumiiniumi, hõbeda, nikli ja volfraami baasil) 3)Pseudosulamid ja eutektilised suundkristalliseeritud sulamid. Kasutamine: Lennukite ehituses, Autospordis, Kaitseväe tehnikas, robototehnikas, spordivahendite ehitusel ja ettevalmistusel, autonduses ja transpordis. 10
Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti (Wikipedia: Volfram). 3.2. OMADUSED Volfram on üks vastupidavamaid materjale looduses. Volframil on väga suur tihedus ja seda on peaaegu võimatu sulatada. Puhas volfram on hõbehall metall. Peene pulbri kujul on volfram kergestisüttiv ja võib koguni iseeneslikult süttida. (Forte, 2016) Volfram on sedavõrd
Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused? Tihedus Sulamistemperatuur Soojuspaisumine Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus-...
on tehnoloogia valikul õige otsuse tegemine. Materjali ja tehnoloogia valik tuleb alati teha üheaegselt. Tehnilistel põhjustel ei ole tehnoloogia valik täiesti vaba. Selliseid materjale nagu kõvamagnetmaterjale, kõvasulameid jt. Ei ole tavaliselt võimalik mehaaniliselt töödelda (v.a. lihvimine), mistõttu sellistest materjalidest pooltooteid (semi-finished product, blank) või tooteid (product, article) saadakse enamasti valutehnoloogiat või pulbermetallurgiat kasutades. Pooltooted on toorikuteks järgnevate tehnoloogiate kasutamisel toote saamiseks. Tuleb silmas pidada, et mitmed tehnoloogilised protsessid mõjutavad töödeldava materjali omadusi, Näiteks metallide valtsimist ja teisi survetöötlustehnoloogiaid kasutades muutub lähtematerja struktuur. Valutingimused, näiteks jahtumiskiirus, sooja äravoolu suund jne. mõjustavad samuti oluliselt valandite struktuuri
iumi, titaani, niklit ja koobaltit, armatuurina aga kõrg-tugevat ja jäika teras- või süsinikkiudu. Kuna maatriksi ja armatuuri eri liikide mehaanilised ja tehnoloogilised omadused on suuresti erinevad, siis on rakendatavad tehnoloogilised võimalused väga laiad. Metallkomposiitmaterjalides valmistamisel kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias tuntud tehnoloogilisi meetodeid: survetöötlemist, keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat jt. Metallkomposiitmaterjalide konkreetse valmistamisviisi valikul peab arvestama seda, et armatuur oleks maatriksis ühtlaselt jaotatud; armatuuri ei tohi tehnoloogiliste operatsioonide käigus vigastada. Silmas tuleb pidada armatuuri ja maatriksi sobivust. Kuna armatuur on tavaliselt juba ette valmistatud (lõigatud, orienteeritud; vilt, võrk jne), siis on metallkomposiitmaterjalide valmistamise tehnoloogia määratud sellega, mis kujul on maatriksit parem armatuuriga ühendada
vad, siis on rakendatavad tehnoloogilised võimalused Plastkomposiitmaterjalideks (PKM) nimetatakse väga laiad. Metallkomposiitmaterjalides valmistamisel materjale, mis koosnevad polümeersest maatriksist kasutatakse praktiliselt kõiki metallide tehnoloogias (põhimaterjalist) ja tugevdavast komponendist kiulisel tuntud tehnoloogilisi meetodeid: survetöötlemist, või pulbrilisel kujul. keevitamist, valamist, pulbermetallurgiat jt. Metall- Käesoleval ajal valmistab tööstus erinevaid komposiitmaterjalide konkreetse valmistamisviisi vali- plastkomposiite (klaasplastid, metalloplastid jt.) ja teeb kul peab arvestama seda, et armatuur oleks maat- neist konstruktsioonidetaile: raketikeresid, naftatsis- riksis ühtlaselt jaotatud; armatuuri ei tohi tehno- terne, lennukipropellereid, torusid, spordiriistu, elek- loogiliste operatsioonide käigus vigastada
annaabi.ee 
