ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk. Ka muud tuled peavad põlema (lähi-, ääre- ja numbrituled). Soovitatakse ka vedaval autol sisse lülitada ohutuled. MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h. · Pukseerimine on keelatud: 1
· . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur; Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
Võimlemisharjutused puhkepausi ajal Õigeaegsed ja piisavad puhkepausid 15.Sinise põhjaga 30 km/h Kohustab sõitma kas märgil näidatud või sellest suurema kiirusega 16.Te tahate jalgratturust mööduda. Kas sel juhul piisab 0,5 m-st külgvahest? Ei, kuna jalgrattur võib ootamatult kõrvale kalduda 17.Millist ligikaudset pikivahet eessõitjaga peab hoidma kuival asulateel? 2 sekundit 18.Millal ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga? Kui pukseeritaval sõidukil ei tööta sõidupidur või rool Kui teel on kiilasjää 19.Milline tegevus on õige? Arvestan, et naaberreas sõitev juht peab mulle enne raja vahetamist teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22
1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega. 2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega. 3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab. 4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega. 5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega. 6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta.
püstsuunas. 1990. a või hiljem valmistatud mootorsõidukil täismassiga üle 12 t peab lisaks olema paremal küljel peegel, millest on näha parema esiratta asend teel. Veol kasutatavad abiseadised ja -konstruktsioonid (haaratsid, pöördpakud, toed jms) peavad olema kokkupandavad või liikuma selliselt, et sõiduki mõõtmed saaks viia lubatud piiridesse, kui sõiduk sõidab koormata. 4.2 Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,251,5 m
b) Laeval pikkusega vähemalt 12 meetrit, kuid alla 50 meetri: topituli – 5 miili, kuid alla 20 meetri pikkustel laevadel – 3 miili; pardatuli – 2 miili; ahtrituli – 2 miili; puksiirtuli – 2 miili; valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili. c) Laeval pikkusega alla 12 meetri: topituli – 2 miili; pardatuli – 1 miil; ahtrituli – 2 miili; puksiirtuli – 2 miili; valge, punane, roheline või kollane ringtuli – 2 miili. d) Raskesti märgataval, veepinnatasa pukseeritaval laeval või objektil: valge ringtuli – 3 miili. Reegel 23. Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled a) Käigus olev jõuajamiga laev peab kandma järgmisi tulesid: i) topituld eesosas; ii) teist topituld eesmisest tagapool ja kõrgemal; alla 50 meetri pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha; iii) pardatulesid; iv) ahtrituld.
(4) Haagise ja pukseeritava seadme peab tähistama tagantpoolt võrdkülgsete kolmnurksete punaste helkuritega. Helkuri külje pikkus peab olema 150 mm 300 mm. (5) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse laiveose tunnusmärgi, parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik. [RTL 2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003] §22. Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,25¿1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära
või väljatõstmisega. 2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega. 3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab. 11 4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega. 5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega. 6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval. h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse. i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul. Osa C – Tuled ja märgid Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest. Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta.
Jah, sõitjate peale- või mahamineku ajaks. Jah, kauba laadimise ajaks. Jah, kuid ma ei tohi takista ühissõidukeid. Sõidad maanteel pimeda ajal. Vastusõitja ei lülita oma kaugtulesid ümber lähituledeks. Kuidas annad märku, et ta tulesid vahetaks? Lülitan ka kaugtuled sisse ja jätkan nendega sõitu. Vilgutan talle korraks kaugtulesid. Mida tuleb arvestada sõiduki pukseerimisel? Painduv ühenduslüli peaks sõidu ajal olema võimalikult pingul. Pukseeritaval sõidukil peavad põlema ohutuled. Kiilasjääl ei tohi pukseerida painduva ühenduslüliga. Mida peate arvestama hõreda liiklusega elamukvartalites? Sõiduteele võivad joosta mängivad lapsed. Jalakäijad ja jalgratturid on sageli tähelepanematud. Täiskasvanud käituvad alati vastavalt liiklusreeglitele. Kus on parkimine keelatud? Lähemal kui 50 m raudteeülesõidukohast. Aeglustus- ja kiirendusrajal. Lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m.
annaabi.ee 
