Kirjavara oli majas väike piibel, katekismus ja lauluraamat, ilmalikku kirjandust esindasid ainult kalendrid. (Waga 1931: 6) 10 Armastades oma vanemaid, hakkasid lapsed armastama ka tööd, mida nende juhatusel tuli teha. ,,Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks" see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale). Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle
Kirjavara oli majas väike – piibel, katekismus ja lauluraamat, ilmalikku kirjandust esindasid ainult kalendrid. (Waga 1931: 6) 10 Armastades oma vanemaid, hakkasid lapsed armastama ka tööd, mida nende juhatusel tuli teha. „Inimesel, kel on jõudu töötada, pole õigust ennast kunagi nimetada kerjuseks“ – see kujunes noorele J. Kölerile elujuhtmõtteks. (Pukits 1997: 7) Sünnikodu foto Viljandi Muuseumi kogudest (kuulus minu vana-vanaemale). Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle
Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950)
Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas : Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), N. Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus.
Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940), Aleksander Promet (1879 1938), August Jansen (1881 1957). Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950)
idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk,
annaabi.ee 
