kommunaalteenused ja infrastruktuuri korrashoid, keskkonnakaitse ja jäätmemajandus, korrakaitse ja päästeteenistus ja muud riigi funktsioonid. Minu poolne kommentaar: Kogukonna juhtimine on suur ettevõtmine ja see vajab asjalikke inimesi. On kogukondi, kus üldse miski ei arene ega ei liigu edasi ja on kogukondi, kus areneb kõik väga kiiresti ja hästi sellepärast, et seda juhivad õiged inimesed. Tuues siit ka näite on näha, et Jüris on kogukonna pukis õiged inimesed haridus, tervishoid, kultuur, sport ja ka kõik muu on hästi organiseeritud.
Maali väärtus hinnatakse koguni nii suureks, et kui eesti riik peaks minema pankrotti siis maali müümine lahendaks mured. Mina arvan , et kunstnik mõtles maalile valmistades et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Maalis sain mina nii aru, et olgugi kes sa elus oled, ei ole tähtis kas paavst, aadlik , kuningas või tavaline inimene, surres läbime me kõik sama teekonna. See pilt on minu jaoks kui tee lõpp enne surma. Et kui sa oled läinud mööda mehest kes seisab seal pukis oled sa surnud, sealt läheb edasi tee juba kas põrgu või taevasse. Selle jutustaja puki kõrval istub luukere kes on juba surnud ning mängib muusikat lahkunutele. Samuti on kõik lahkujad ühenduses luukerega, igal surnul on oma luukere või ,,surm" kes neid läbi väravate juhatavad, kõik luukered tantsivad.Sellepärast on ka maalinimi minu arust ,,surmatants" . See on minu nägemus sellest maalist, ja sellest mida võis kunstnik mõelda seda valmistades.
kinni tantsiv "kontmees". On näha, et see ei meeldi paavstile, kuningale ega kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem. Talupoegi ähvardati ju põrguga, kui viimased kirikule "toetust" ei maksa. Võib-olla pani autor tema kõige ette, sest kirikuõpetajad ju levitasid sellist arusaama surma üle. Tänapäeva inimesed ei usu enam surmajärgsesse ellu nii suure õhinaga ja see usk ei ole enam aktuaalne. Seepärast vaatavad tänapäeva inimesed sellist maali justkui kerge pilkega ja teevad järelduse, et keskaeg oli pime
Hispaanial oli kolooniaid Põhja- Aafrikas. Seal oli üks noor kindral Franco (1892-1975). Oli oht, et Hispaania muutub NSVL eeskujul sotsialistlikuks. USA-s oli ka selline hirm olnud. Franco ja tema armee seisid selle vastu. EESTI 30.-ndatel Põhiseaduse kriis seisnes selles,et parlamendil oli liiga suur võim. Valitsemine oli ebastabiilne, kuna valitsused vahetusid üli kiiresti. Lahendusena käidi välja 1932. aastal erakondade liitmist a la parteide ühinemist. Deemanti valitsus oli pukis kuni 1934. a. novembrini. Seejärel tuli Pätsi valitsus. Majanduskriis tabad käige rängemalt põllumehi, kuna ekspordis olidki peamiselt põllumajandustooted. Riigikogu vähendas põllumeeste tulumaksu 50% võrra, keelati talvekuudel talude müümine (et takistada nende oksionide alla minekut), vähendati riigikulutusi (kaks inimest samast perest ei võinud riigipalgal olla). Nii püüti kuidagi majanduskriisi raskust ühiskonnas leevendada. Töötati välja uut põhiseadust.
Ka kooliõpetuse sisu oli väga ebaõhtlane, söltus enamasti sellest, mida kohalik pastor nõudis. Samuti ka kohaliku koolmeistri oskustest/ettevalmistusest. Õpetuse sisu jäi enamvähem samaks, mis roootsi aja lõpul: lugemisoskus, usuõpetuse alused ja lauluoskuse arendamine. Oluline osa oli ka koduõpetusel.- vanemad andsid oma lastele edasi oma teadmised nendest samadest valdkondadest Koolid arenesid paremini seal, kus olid pukis pietistlikud pastorid. Olulisemad ümberkorraldused algasid 1765 a. (1765 aasta positiivsed määrused) Liivimaal, kui võeti kindralkuberneri survel vastu otsuseid, et asutada uusi talurahvakoole. Selle kürval ka Katariina II mõjud, kes üritas nn valgustuse sammus astuma, reformimeelne, nagu ka kuberner. Eestikeelne piibel- piiblitõlge rahvuskeelde iga kristliku euroopa rahva hulgas olulisel kohal. Piiblitõlge on olnud alati oluline kirjakeele norm, möödupuu, kuidas tuleb
ükski võõras inimene peale siinsete tavaliste elanike ei võinud neid näha ega kuulda. «Ah, härra Porthos! Näib, et te olete suur vallutaja.» «Mina, proua!» ütles Porthos rinda ette ajades, «Ja miks te nii arvate?» «Hiljutised märguanded, pühitsetud vesi? See daam neegripoisi ja teenijaga peab olema vähemalt printsess!» «Ei, mu jumal, te eksite,» vastas Porthos, «ta on ainult hertsoginna.» «Aga ukse juures ootav ratsahobune ja tõld paraad-livrees kutsariga pukis?» Porthos ei olnud näinud ei ratsahobust ega tõlda, aga proua Coquenard oli armukadeda naise pilguga kõik näinud. Porthos kahetses, et ei olnud teinud punase padjaga daamist otsekohe printsessi. «Ah, härra Porthos, te olete iluduste lemmik!» ütles ohates advokaadiemand. «Te saate aru, et niisuguse välimusega, nagu mind loodus on õnnistanud, ei ole mul puudus armuseiklustest.» «Mu jumal! Kui kiiresti mehed unustavad!» hüüdis advokaadiemand silmi taeva poole tõstes.
niisugust kolmenurgalist platsi ja keset platsi laternat ega voorimeest oma hobusekronuga! Siis ei oleks inimesel ilmas enam midagi teha, vaid siis oleks veel ainuke pääsetee: surm. Indrek istus siin puutrepil hulk aega ja ta istus nõnda, et unustas niihästi voorimehe kui ka tema hobuse. Aga kui ta viimaks tõusis, nägi ta, et voorimees könutab oma hobusega endiselt laterna all. Ja ta läks otseteed voorimehe juurde ning istus saani. Aga kui see pukis ümber pöördus ja temalt küsis, kuhu peab sõitma, siis tundis Indrek tema silmapilkselt. Ja ilma et ta oleks sõnagi lausunud, tõusis ta uuesti saanist, jättis voorimehe tema hobusega sinna paika ja põgenes, nagu oleks ta mõne mõrtsukaga kokku sattunud. Voorimees hüüdis talle midagi järele, mida Indrek tähele ei pannud, ta andis isegi hobusele piitsa, aga selle jalad olid nii kanged, et ta liigutas piitsale vastuseks ainult saba ja kõrvu
annaabi.ee 
