lehesaaki koristada 2 korda suve jooksul. ● Juurikaid koristatakse saagiks kas 2. või 3. kasvuaasta sügisel. 11. KOIROHI • Lad. Artemisia absinthium Ajaloost ● Koirohtu tunti juba antiikajal. ● Peenestatud koirohtu segati masseerimise jaoks tarvitatavate salvide hulka. ● Koirohuhautisega eemaldati verevalumeid. Botaaniline iseloomustus ● Korvõieliste (Asteraceae) sugukonnast pujude perekonnast. ● 40...100 cm kõrgune, mitmeaastane taim. ● Eestis kasvab kõige sagedamini läänesaartel ja rannikualadel, kuival liivasel või kivisel pinnasel, teeservadel, seljandikel, elamute läheduses. ● Vars püstine, ülaosas harunenud, alaosas puitunud, hästi lehistunud. ● Lehed pealt valkjad või rohelised, alt valged. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, tipmised lõhestumata. ● Õied kollased väikesed, kerajad, longus
Parasiit kasutab peremeest kas: ajutiseltfakultatiivne (voodilutikas, kirp) perioodiliselt või kogu elu vältelobligaatne(laiuss) Viimasel juhul on kumbki organism sellele kohastunud: Parasiit liikumis-, seede- ja meeleelundite taandarenguga, suure viljakusega, antiensüümide tootmisega (sooleussid) Peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega) On ka ruumi, pesa- ja transpordiparasiidid. Ektoparasiidid parasiit toitub või eluneb peremehe keha pinnal (peatäi, voodilutikas). Endoparasiididparasiit elutseb peremehe kehas (limuksolge, tuberkuloosibakter inimeses, bakteriofaag bakteris). o antibioos, organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel.
oli mändi 70%, kaske 10 47%. Subarktilises kliimastaadiumis, mis algas 11500 aastat tagasi, algas Eesti territooriumi metsastumine. Kase osatähtsus ja seejärel ka männi osatähtsus suurenes kiiresti. Kuusk laiendas oma leviala Soome laheni. Valdavalt pargilaadsed metsad (kask, mänd, kuusk). Allerödi lõpus kliima taas jahenes ning taimestik tundrailmeline, mänd saavutas oma maksimumi. Kuiva- ja soojalembeliste taimede osatähtsus vähenes, aga rohttaimede osatähtsus suurenes. Pujude ja vaevakase osatähtsus vähenes, lisanus arvukalt kuivadel, niisketele ja soostunud aladele iseloomulikke liike, nt angervaks, ojamõõl, tulikalised, ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised, püsivalt on leitud soostumisele viitavaid turbasammalde spoore. Koldjas selginell on juba haruldasem. Oluliselt suureneb jälle kserofiilsete taimede ja tundrataimede hulk. Järsult kahaneb puude ja rohttaimede ohtrus. See jagunes allerödiks ja hilisdrüüaseks.
Leesputke tarvitamine võib ärritada neerusid ning esile kutsuda halva enesetunde või peapöörituse. Seepärast tuleks temast raseduse ajal loobuda. Eestikeelne nimetus on Koirohi Ladinakeelne nimetus on Artemisia absinthium Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - mitmeaastane kultuuristatud rohttaim, 40-60 cm kõrge. Õitsemise aeg: juuli-september. Taimel on tugev puitunud ja harunenud risoom rohkete lisajuurtega, esineb ka sammasjuurestik. Koirohi kuulub tegelikult pujude perekonda. Teistest pujudest erineb ta üleni valgeviltjate lehtede ja varte poolest, samuti on kordumatud tema vänge koirohuhais ja väga mõru maitse. Talle sarnane on ainult meripuju, kes kasvab meil harva Saaremaa rannikul ja on looduskaitse all. Koirohust erineb ta väiksema kasvu ja teistsuguse aromaatse lõhna poolest. Vahel aetakse koirohtu segi hariliku pujuga, ent hariliku puju lehed on kahevärvilised, pealt rohelised, alt valkjad ja viltjalt karvased.
kudedest või seedinud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt fakultatiivne (voodilutikas, kirp), perioodiliselt või kogu elu vältel obligaatne (laiuss) ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Viimasel juhul on kumbki organism sellele kohastunud: Parasiit liikumis-, seede- ja meeleelundite taandarenguga, suure viljakusega, antiensüümide tootmisega (sooleussid) Peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega). Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B B A + - 0 - Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme. Sümbioosi üks vorme. Kokkusaamise Lahus elu korral korral A B B
laiuss) ning kahjustab teda, põhjustab nakkushaigusi (infektsioon- ja invasioonhaigusi) ja vaevusi. Parasiit võib olla fakultatiivne või obligaatne, viimasel juhul on kumbki organism sellele kohastunud: parasiit liikumis-, seede- ja meeleelundite taandarenguga, suure viljakusega, antiensüümide Endla Reintam, 2008/2009 41 tootmisega (sooleussid), peremees tõrjeviisidega (linnud liivavannidega, suslikud pujude söömisega). On ka ruumi, pesa- ja transpordiparasiidid. Ektoparasiidid parasiit toitub või eluneb peremehe keha pinnal (peatäi, voodilutikas). Endoparasiidid parasiit elutseb peremehe kehas (liimuksolge, tuberkuloosibakter inimeses, bakteriofaag bakteris). Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise
annaabi.ee 
