kaugusele nurkadest 50 mm sügavused ja 20 mm laiused sooned. Soone põhja paigaldati 4 tuulepidavuse tõstmiseks isepaisuv tihend ja selle peale paigaldati 20 x 80 mm liist. Kuna palkmaja vajub, paigaldati liist vajumisvõimalusega. Selleks saeti liistu sooned, millesse pandi vajumisvõimalusega kruvi. Iga nurk suleti ülevalt, alt ja eest 0,15 mm paksuse PVC- kilega, mis omakorda suleti pealt puitliistudega. Kile ja liistu vahed tihendati silikooniga. Iga nurga ette jäi umbes 80 x 230 cm ava, mis nurga tuulepidavuse katse ajaks suleti teibi ja PVC- kilega. 1.2 Hoonepiirete õhulekete mõõtmised Hoonepiirete õhulekkeid mõõdeti vastavalt standardile EVS EN 13829:2001, milles kasutati Minneapolis Blower Door Model 4 aparatuuri. Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna
seinapinda. Magamistubades kasutati heledamaid lille-ja lehemustreid. Paljudel juhtudel on kasutatud laekarniisi või peegelvõlvi all jooksvat tapeedi toonist tumedamat peent bordüüri. Üksikutel juhtudel on kasutatud ka tahveldist imiteerivaid laiu bordüüre, mis asusid seina alaosas. 20. sajandi algust iseloomustavad juugendlikud suured lillemustrid, heleda triibu ja geomeetriliste kujunditega ning ühevärvilised puitliistudega raamistatud tapeedid. Bordüüride laius varieerub väga kitsast (3–5 cm) väga laiani (15–20 cm). Neid on kasutatud nii tapeetidel kui ka värvitud seintel. 19. saj lõpu Eesti interjöörides domineerisid tumedad toonid ja suured mustrid. Keraamilisi plaate kujutav muster. TEHNIKAD JA KASUTATUD MATERJALID
Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 7 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm. Elutoa uste laius 90 või 100 cm. Vannitoal ja wc-l 70 ja 80 cm.
Parimad on poorkummist tihendid. Tihendid kleebitakse raami servadele. Toapoolne tihend peab olema kõige tihedam. Selleks, et vesi tuulega aknapilude vahel läbi ei tungiks, ümbritsetakse aknapiit tilgasoonega, millest vesi horisontaalsesse soonde valgub ja sealt kaldsete äravoolusoonte kaudu ära juhitakse. 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Materjal: puitkiudplaat pealistatud 30...40 mm paksuse puitplaadiga, ääristatud 15 mm laiuste puitliistudega. Piit: ristlõige on 47x47 mm, piidavaltsi suurus 12x42 mm, pilude suurus ukse ja piida vahel 2 mm. Uksepiidad on kas lävepakuga või ilma. Seina külge kinnitatakse piit naeltega ja kiiludega. Keskelt ei tohi piita kõvasti kiiluda, muidu läheb see kõveraks. Ukse kõrgus: 210...240 cm. 9 Seinaava laius: 70...90 või 120 cm. Kahe poolega uste laius on 150 ja 190 cm
deformeeruvad. d. Soojusjuhtivus-on väiksem kui naturaalpuidul,puitlaastplaadi niiskusisaldus on 8 plus miinus 2 %,tootmises kasutavate formaatide mõõtmed võivad olla järgmised.paksuses- 10,12,13,15,16,17,19,21,22,24,25,27,30,32,35,40,50,60. Pikkuses- 3660,3500,2700,2440,2135,1830,1525. Laiuses-1830,1750,1500,1250,1220,1250. Puitlaastplaate võib pealistada ühelt või kahelt poolt loodusliku materjaliga nagun:höövelvineer,treivineer,puitliistudega protangiga. Tehisloodusliku materjaliga nagu n:alpivineer,tekstiil,või olla kaetud ka loodusliku korgiga jne.Tehimaterjalidest on enam levinud laminaadist ja lemaniidist ning kõrksurve laminaadid ehk plastikud.tehismaterjalidest võivad ollad BVC.Puitlaastplaati võib toota ka erivormidena n:alusetena,tootmisel on ka spoonlaast plaat niiskuskindel niinim.OSB,puitvillaplaate kasutatakse ehituses.sSideainena
viimistlustööde maht väiksem. Kipstooted on kergemad kui paljud kivimaterjalid. Kipsil on valge värvus – see on kasulik viimistlustöödeks. Kipstooted on suhteliselt kergesti töödeldavad. Kipstoodete puudused: kipstooted ei ole tugevad, kipstooted ei ole veekindlad. Neid ei saa kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides). Suured kipstooted sarrustatakse traadiga, nööriga, puitliistudega jne. Traatsarrus tuleb katta mingi korrosioonikaitsekihiga, sest kips soodustab terase korrosiooni. Tähtsamad kipstooted on järgmised: Vaheseinaplaadid. Neid saab kasutada kuivades ja normaalniiskusega ruumides. Neist tehakse mittekandvaid vaheseinu. Vaheseinapaneelid. Neid on Eestis tehtud kipsist, saepurust ja liivast. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Paneelid on servadest ümbritsetud puitraamiga, mis tugevdab paneeli.
annaabi.ee 
