basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Cluny kloostri kirik Vézelay Madelaine'i kirik Le Puy katedraal 1.5 Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad). 1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks
saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid:
· Doodzide palee Venezias stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja · Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski · Palazzo Vecchio Firenzes puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks · Milano toomkirik Durhami katedraal (uhked kaunistatud · Orvieto toomkirik sambad). [redigeeri]Saksamaa [redigeeri]Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud [redigeeri]Hispaania
plaanil läänepoolsemas osas leidus veel vett. Ka Brotze vaatel 1818. aastast leiame linnuse lõunanurgas kraavi jäänuse (pildil paremal). Torniehitusele liitus idas mingi kõrvalhoonete kompleks, millest veel 1827. aastal oli säilinud alusmüüre. Arvatavasti siit saadud kive kasutatigi mõisa karjalautade ehitamiseks. Arhitektuuriajaloolase A.Tuulse kirjeldus:"Väike torn on küljepikkusega 5 m ja ruumid tema kolmel korrusel on kaetud puitlaega. Müüristikus on säilinud üks osa portaalist, mille lihtsad ranged vormid Tallinna 15. sajandi portaaliarhitektuuriga sarnanevad; ka säilinud laskeavad ja aknavormid lubavad oletada, et Edise rajamist sellesse aega paigutada. Torn on sulgenud suuremat hoovi korvalhoonetega, mis kas nõrga müüriga või palissaadiga ümbritsetud oli." Nimetatud kõrget varet peab kunstiajaloolane A.Tuulse väravatorniks. Sama arvamus esineb ka linnusteuurijal K
kus gooti stiilile omaseid võtteid on kasutatud just nii palju kui otstarbekas ja samal ajal nii vähe kui võimalik. Selle kolmelöövilise basiilika loomisel olevat osalenud üle saja arhitekti, skulptori ja maalikunstniku. Basiilika värvikat tornideta läänefassaadi kaunistavad gooti stiilile iseloomulike dekoratiivdetailide roosakna, fiaalide, ristlillikute ja krabide kõrval ka mosaiikpildid. Sama värvikas kui fassaad on ka kiriku interjöör, mille eripäraks on puitlaega kesk- ja külglöövid ning võlvitud transept ja kooriruum. Milano toomkiriku (14.-16.saj.) arhitektuuris on vaatamata läänetornide puudumisele kõige enam järgitud Euroopa põhjapoolsetele aladele iseloomulikku skeemi. Selle mahult kõige suurema gooti stiilis viielöövilise katedraalil (üldpikkus 148 m, kesklöövi laius 19m, kõrgus 48 m) on kooriümbriskäik, puudub aga kabelipärg. Löövid madalduvad järk järgult, nii on iga
annaabi.ee 
