ulatuses. Kui kahjustus (kahjurid) on levinud kaugele, tuleb peale kahjustatud osade eemaldamist kaaluda kulukamate vahendite kasutamist, majavammi puhul näiteks hooneosa või kogu hoone termilist töötlemist, konstruktsioonide ulatuslikku väljavahetamist, ka järelejäävate osade keemilist töötlemist jne. Eemaldatud kahjustatud osad tuleb põletada. Kahjustusaltide osade asendamiseks tuleks kasutada süvaimmutatud materjali. Puitkonstruktsioonide (puitelamute, -hoonete, -ehitiste) renoveerimisel peaks sooja- ja tuulepidavuse tõstmiseks panema väljapoole tuulutatava soojustuse, tuulutuspilu soojustuse ja välisvoodri vahele (või hingava krohvi soojustuse peale), ja sissepoole aurutõke. Neidsamu põhimõtted tuleks rakendada ka katuste soojustamisel katuslagede, tuulutatavate pööningute või pööningukorruse väljaehitamise korral. Kahjustatud puitkonstruktsioonide tugevdamisel võib kasutada järgmisi abinõusid:
„Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980). 1926 aastal sai linnaarhidektiks Arnold Matteus, tema eestvedamisel likvideeriti vanalinnas kõnniteele ulatuvad trepid, 1929 lasti käiku uus veevärk ja veetorn. 1935 aast l valmis Munga tänaval Eesti panga hoone, 1938 avati imposantne Tartu turuhoone Emajõe kaldal. 1940 aastal kerkis Riia mäele Kaitseliidu hoone (Pullerits, 2005). Peale 1941 aasta juulis hävis sõja tallermaal Tiigi tänava puitelamute rajoon koos Maarja kirikuga, raekoja ja ülikooli taga olnud kesklinna hoonestus. 1944 aasta lahingud purustasid linna veelgi, tulekahjud lõõmasid kõikjal ja kedagi ei olnud kustutamas. Pommitamises hävisid „Vanemuise“ teater, Jaani kirik . Purustustest pääsesid Ülikooli peahoone, Toomemägi ja Raekoda (Salupere, 2004). Sõja jäljed suudeti likvideerida 1950 aastaks.(Lott, 1974) Enne 1956 aastal võimule tulnud Hruštšovi suudeti ka Tartusse rajada mõned
majanduslikust mõjust 296 15 Järeldused 299 15.1 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 299 15.2 Külmasillad 299 15.3 Hoonepiirete õhupidavus 300 15.4 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 300 15.5 Puitelamute helipidavus 300 15.6 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 301 15.7 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 301 15.8 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustatus 301 15.9 Tehnosüsteemide olukord 302 15.10 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 302 15
remonti. Kui ühes elamus on vaja teha remonti hädapärase probleemi lahendamiseks, siis mõnes teises on ümberehitamise põhjuseks kas kahe naaberkorteri liitmine või korterile uue planeeringu tegemine. Nii võib elamus tekkida vajadus soojustada ainult üks korter või isegi tuba. See tähendab seespoolset lisasoojustamist. Peab kohe ütlema, et väljastpoolt soojustamine annab alati ohutuma lahenduse. Seestpoolt soojustamine võib kõne alla Seestpoolt soojustamisel tulla puitelamute puhul, kivielamutes aga ainult rangete jäävad piirdesse külmasillad, erinõuete täitmisel. Seestpoolt soojustamisel on paratamatu, mille kaudu toimub endiselt et vahelagede ja vaheseinte kohal jäävad piirdesse külmasillad, intensiivne soojusvool mille kaudu toimub soojuskadu endisel viisil. Viimasel ajal on hoonete renoveerimisel esinenud kahetsusväärseid möödalaskmisi kivist välisseina seestpoolt soojustamisel
Joonis 2.36 Potentsiaalne oht tulekahju tekkeks on küttekeha peale ja ümber kuhjatud asjad (vasakul). Puitpõrand tuleb kaitsta võimalike sädemete eest metall- või betoonplaadiga ahjusuu ees. Vastavalt Tuleohutuse järelevalve aastaraamatule 2008 on hukkunutega tuleõnnetused toimunud valdavalt elumajades (78% kõigist tuleõnnetustest). 50% tulekahjudest on leidnud aset kivist eluhoonetes. 31% moodustavad puitelamute tulekahjud. Samuti näitab statistika, et ligi pooled hukkunutega tuleõnnetused on toimunud puitmajades. Päästeameti andmetel oli suitsuandur paigaldatud ning rakendus tööle vähestel juhtudel. Tuleõnnetuste põhjused on valdavatel juhtudel hooletus lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel. 36 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
annaabi.ee 
