järele kasvas. Kaltsupaberi miinused: · kallis tooraine · tooraine puudus 1844 a. Leiutas sakslane Kellner käiakivi, mille abil käiati kooritud palke käiakivi vastu neid samal ajal veega kastes. Saadi mehhaaniline puidumass (samuti looduslik), millest toodeti paberit. Nimetatakse puitu sisaldavaks paberiks. Puidumassist tehtud paberi miinused (tingitud puitainest, ligniinist): · see kolletub ajaga · pole vastupidav Rootslane Carl Daniel Ekman töötas 1870 aastatel välja sulfitmeetodi. Sulfitmeetodi abil eraldati tselluloosikiud keetes neist happes ligniinained välja. Peale pleegitamist saadake valge mass, millest toodetakse vastupidavat valget paberit. Nimetatakse - puiduvabaks paberiks ja tselluloosipaberiks.
vundamendi niiskuse isoleerimine, igal sobival juhul hoone ventileerimine. Mitte mingil juhtumil rakendada suure võimsusega kütteseadmeid, sest kirikutes on tavaliselt nende ehitamisest peale isereguleeruv mikrokliima, kui seda ei ole hilisemate ümberehituste või viimistlusmaterjalidega muudetud. Bioloogilised kahjustused Putukkahjustused Mitmesuguste puidukahjurite poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme täieliku hävimisega. Putukad toituvad tõugu faasis teatud puitainest, mille tulemusel langeb puidu füüsiline tugevus. Nn. "koiaukude" tekkimise tulemusel on purustatud puidukiud ja sellega rikutud näiteks puidu resonantsomadusi (kõlalauad klaveril ja keelpillidel) Aga oreliviled? On tingitud väga erinevatest põhjustest (liigne niiskus, pehme liigiline puit nagu pärn, lepp, ebakvaliteetne ja märg puit, kokkupuude kahjustunud esemetega, jne) Seenkahjustused Mitmesuguste seente poolt tekitatud kahjustused, mis võivad lõppeda eseme
teiskoores uus korgikambiumi kiht, mis hakkab samuti väljapoole tootma korgirakke. • Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks. • Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti 4. Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest? Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33): • Tselluloos 20-30% • Hemitselluloosid 15-20% • Ligniin 25% • Tanniin 10-15% • Ekstraktiivained nt. vaik 5% • Tuhk 5% 5. Mis on lõved, kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne? Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal.
materjali otsad kiiremini kui ülejäänud osa. · See põhjustab lõhede tekkimist materjali otstesse. · Otsalõhed vältimiseks tuleb materjali otspinnad kuivamise ajal võõbata tõrva või õlivärviga. Puidu tihedus · Puidu tihedust iseloomustatakse erikaalu ja mahukaaluga. · Erimassi nim ühe mahuühiku puitaine kaalu. · Kuna kõik puiduliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis on ka kõikide puiduliikide erimass üks väärtus miinus 1,54 Grcm3 . Kompakttihedus `1.5gcm3 · Mahumassi nim ühe mahuühiku puidu kaalu. · Mahumass määramiseks võetakse risttahukakujuline proovikeha ja kaalutakse see 0,01 Gr täpsusega. · Seejärel proovikeha mõõdetakse ja arvutatakse tema ruumala. Mahumass leitakse valemiga Gr cm3 kGdm3 kGm3 Tm3
Tiheduse puhul tuleb vahet teha puidu tihedusel ja puitaine tihedusel. Puidu tihedus näitab ühe mahuühiku massi loomulikus olekus, st puit kõikide õõnsustega. Tihedus leitakse järgmise valemiga; m m - puidu mass. = V V puidu ruumala. Puitaine tihedus on ühe mahuühiku (ilma õõnsusteta) puitaine mass. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna kõik puuliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis ei sõltu selle tihedus puiduliigist ja on 1,5- 1,6 g/cm3 (olles raskem kui vesi). Joonis 53. Puidu rakud on vaskpoolsel joonisel praktiliselt kokku surutud (puitaine tiheduse määramine), paremal puidurakud normaalses olekus (puidu tiheduse määramiseks) Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%).
Soojusjuhtivus- puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava. Ja seega eelistatakse maja ehitusel puitu tellisele, sest nende soojusjuhtivuse vahe on 4 kordne, mis on aga oluline talvekülma või suure põuaga. Soojuspaisumine- puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda. Puidu soojuspaisumine võrreldes niiskuspaisumisega väike. Kütteväärtus- soojusenergia hulga vabanemine 1 mahuühiku kohta puitainest põlemise teel. Elektrijuhtivus- kuiv puit on hea isolaator, niiskuse suurenedes aga suureneb ka elektrijuhtivus. Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn, mis jääb ka peale kuivatamist. Toorena võib ka maltspuidul lõhn olla, kuid harilikult põhjustavad sellist magusatlõhna pesitsevad seened ja pisikud. Meil säilitab lõhna kadakas, põõsas. Sisse tootutest säilitab lõhna elupuu