Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puit ehitusmaterjalina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tooraine, varasemaid, soojusjuhtivuse, eripäraks, ebaühtlane, paljudele, seentele, majavamm, vananedes, puus, teisalt, põlevus, ristikiudu, sisemusse, põlemiseks, vastupidavust, tulele, lakkide, tulekahjude, ökoloogiliste, sajandeidErik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab. Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur faktor
Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist.
seetõttu leiab palju tihedamini aset puidurakkude teke. Koore osakaal tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu eelised ja puudused: Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes. Näiteks, puit kahjustub alles siis kui keskkonna pH-tase on alla 2 või üle 9.Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator.Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles. Kõrvalekalduvad kasvutunnused või puiduvead hinnatakse tugevuse alusel enamasti negatiivseteks, kuid võivad samas olla esteetiliselt soovitud.Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele.
paindetugevuse, löögikindluse, tõmbevenivuse muutmiseks või parandamiseks leeliskindlaid klaaskiude. Klaaskiudbetoonist saab valmistada mis tahes viisil vormitud ja kujundatud detaile ning tänu oma laitmatule kujupüsivusele on levinud ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades (Otsman, 1976: 24). · Teras-, klaas- ja plastkiu kõrval kasutatakse ka looduslikku kiudu see pakub huvi peamiselt kui soodsa hinnaga taastuv tooraine. Looduslikku kiudu saadakse puidust või üheaastastest taimedest ja ta asendab edukalt asbesti. Keemilise modifikatsiooni (mineraliseerimise) tulemusena saavutad kiud tsemendiga hea nakke. Sellised tooted nagu kerged puitkiudplaadid ja puitbetoonist seinaplokid on turul olnud juba pikka aega (Otsman, 1976: 24). Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt
Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehituses on olulisemgi, on
materjali kohta räägitud ning praktikumis ka rakendatud neid teadmisi. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastutooraine, mis kuulub tänaseni tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Puitu kasutatakse ehitusel, tarbeasjade valmistamisel ja väga paljudes muudes kohtades. Puidul on väga palju häid omadusi. Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne. Ta on vägagi vastupidav erinevate keemiliste ainete suhtes. Väga hea soojusisolaator madala soojusjuhtivuse tõttu. Puidust toodetud esemeid on võimalik kasutada ära ka teisel ringil, töödeldes ümber näiteks vanapaberit või kasutades vanat puitu küttematerjalina. Enne kasutamise on vaja ka puitu töödelda. Enamasti kuivatatakse puit enne selle kasutamisele laskmist. Märja puiduga maju ei ehitata. Puidu kuivatamisel võib tekkida palju ette arvamatuid olukordi. Materjali mõõtmed võivad muutuda, kuivamisest võivad tekkida lõhed ja muutub ka puidu tihedus
väike mahumass - puithoone on kerge, seda saab ehitada ilma võimsa kraanata; küllalt suur tugevus – puidust saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone; väike soojajuhtivus – palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta; väga kerge töötlemine – puit on üks kergemini töödeldavaid materjale üldse; sobivus väga paljudesse kohtadesse. Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida puudusi: ebaühtlane struktuur – puit on piki- ja ristkiudu erinev, puidus on oksakohad jne; hügroskoopsus – puidu niiskusesisaldus kõigub; kõdunevus – puithoone iga pole eriti pikk; 22 süttivus – see on üks olulisemaid puudusi; kahjustatav putukate ja röövikute poolt; suured töötlemiskaod – vaata joonist 3.1.1. Joonis 3.1.1. Puidu ligikaudsed töötlemiskaod
annaabi.ee 
