Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine
mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest. Laelatu puisniit on ühtlasi ka kõige mitmekesisema taimestikuga paik Euroopas. Mida liigirikkam on ökosüsteem ning mida suuremad on sealse elustiku kohastumised, seda vastupidavam ja elujõulisem see on. Erinevad kohastumised määravad taimede ja loomade elujõu. Kohtla-Järve Järve Gümnaasium
controversus Click to edit Master text styles Second level Kuulub II kaitsekategooriasse Third level Valge, roosalaiguline Fourth level vesivöödilise kübaraga (kuni 25 Fifth level cm) Kasvab haabade all puisniitudel Eestis leitud La a nemaalt Puhtust ning kahest kohast Pa rnumaalt, eriti rohkesti Kalli puisniidult. http://www.mushroomexpert.co m/lactarius_controversus.html 14 Ahhaatriisikas Lactarius circellatus Click to edit Master text styles Vesivöödiline oliivroheline kuni hall Second level kübar Third level kasvab sugisel tammede all Fourth level Fifth level
peatselt hobuste kasutamisest ja käsitööst ning kogu põllumajanduslik tootmine siirdati viljakamatele aladele. Paljud varasemad puisniidud on nüüdseks noored metsad. Kuid põllumajanduse intensiivistumise tõttu kadusid puisniidud ka Rootsis ja mujal. Puisniit on omal vanapärasel kombel säästliku maakasutuse mudeliks siit saadi pidevalt heina, puitu, ravimtaimi, pähkleid, seeni, marju, õunu, ja koduloomadele lehisvihtu ning kütiti ka ulukeid. Samuti varuti puisniidult ahjukütteks hagu ja erilise kuju ja kõvadusega tarbepuid näiteks aiste ja jalaste jaoks. Inimene pidi küll niidul üksjagu tööd tegema, kuid kulusid puisniitude hooldamisega praktiliselt ei kaasnenud, sest väetisekski on puisniidul üksnes langenud puulehed ja kõdunev kulu. Praeguseks on puisniidud oma kunagise majandusliku otstarbe peaaegu täielikult kaotanud sest märksa mahlakamat heina saadakse väiksema vaevaga kultuurheinamaadelt.
Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks (PKÜ, rannaniidud) Pool-looduslikud koosluste hooldamata jätmise ja seetõttu nende hävimisega kaotame olulise osa oma looduspärandist. Näiteks on Laelatu puisniidult loendatud 76 taimeliiki ühel ruutmeetril, mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on
luhal Deschampsia caespitosa (luht-kastevarre)-Festuca pratensis (hariliku aruheina), Sesleria caerulea (hariliku lubika) kooslused. Soomaa luhtade uurimisega on põhjalikumalt tegelenud M. Suurkask. 1996. a. suvel inventeeris ta Halliste jõe luhta ning puisniite ja andis ülevaate luhaala tähtsamate biotoopide levikust, nende seisundist ja looduskaitselisest väärtusest. Kokku leidis M. Suurkask Halliste luhalt 222 liiki soontaimi, sealhulgas 7 kolmanda kategooria kaitstavat liiki, Läti puisniidult 167 liiki ja Halliste puisniidult 171 liiki (Suurkask, 1996). Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistava projekti "Soomaa rahvuspargi luhtade bioloogiline mitmekesisus ja majandamine" raames jälgiti nelja jõe Halliste, Raudna, Tõramaa ja Lemmjõe luhtade seisundit, hinnati nende looduskaitselist väärtust ja anti soovitusi edasiseks majandamiseks. Samasisuline on ka magistritöö "Soomaa rahvuspargi lamminiitude taimkate ja suktsessiooniline seisund" (Suurkask, 1999).
annaabi.ee 
