Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala. Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste inimasulatega. Puisniidusarnase maastiku võisid meie esivanemad kujundada metsast seda pikkamööda harvendades, võsa lõigates, loomi karjatades ning lehisvihtu ja hilisemal ajal heina tehes. Puisniitude levik laienes kiiresti pärast vikati laialdasemat kasutuselevõttu esimese aastatuhande teises pooles p.Kr. Tegurid püsimajäämiseks Puisniidu regulaarne niitmine: tekitab ja hoiab tasakaalu metsa
Boreaalne kliimaperiood Soojem ja kuivem Männikud Litoriinameri alguses Avanevad Taani väinad Planktoni paljunemine Suurenesmerekalade Antlantiline kliimaperiood Kliiimaoptimum, niisemaks ja soojemaks Laialehistes metsade leidus peale tamme, jalaka, pärna ja sarapuu vähemal määral vahtrat, valgepööko ja raagremmelgat jt. Sookilpkonna levik tänu niisekele ja soojale kliimale Metssiga, orav, metshiir... Kuuse kiire levik Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri
Haljala-poolse tee ümbruses asub kohaliku meistri Friedrich Modi poolt samuti 19. saj lõpul ehitatud hooneteansambel: sõidu- ja tööhobuste tallid, karjalaut, sepikoda-vankrikuur, ait-kuivati, puutöökoda, kelder jt. Arkna külas on muinsuskaitse all 19 objekti. Valla lõunaosa Mädapea Rakvere ringteelt edelasse suunduv Jõepere tee möödub OG Elektra AS tootmiskompleksist ja läbib Lepna aleviku. Tammiku peatusest algab pilkupüüdev puisniiduilmeline Mädapea tammiku maastikukaitseala. Valdavalt üle 250-aastase kaitsealuse puistu jämedaima tamme ümbermõõt on 4,7 m ja vanust ligi 400 aastat, siin on ka kivikalmeid. Parkmets ümbritseb ka nägusat Mädapea mõisa, mis jääb bussipeatusest veidi paremale. Mõisa juurde viib allee. Härrastemaja on ehitatud 19. saj lõpul Rentelnide ajal punastest tellistest, seda ilmestavad puidust verandad. Aastatel 1922-1965 tegutses hoones kool, hiljem Energia kolhoosi klubi
paljunemist, mis omakorda suurendas merekalade, eriti heeringa (räime), arvukust. See meelitas Läänemerre Atlandi kalasööjaid mereimetajaid. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Metsades leidub rohkesti avatud alasid, millele viitab ka suurenenud mulla erosioon ning puusöeosakeste hulga järsk kasv. Inimene lõi karjakasvatuseks, seega ka rohttaimedele soodsamaid lagedamaid alasid metsa põletades ja raadades. Asulakohtade ümbruses kujunes puisniiduilmeline maastik. Suureneb puusöetolmu osatähtsus. Samasse aega jääb Võrtsjärve madaliku koloniseerimine, millele viitab selles piirkonnas puittaimede osatähtsuse vähenemine, kõrreliste arvukuse järsk suurenemine, ruderaalkoosluste teke ning kuuse kiire levik. Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning
Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus.
transgressioonialadel (mere pealetung) säilisid männikud. Liigirikas rohurinne (puuvõõrik, luuderohi). Fauna: sookilpkonna levik. Ussid, putukad, molluskid > toiduks omnivooridele. Metssiga, orav, metshiir. Inimene muutus oluliseks faktoriks (kodustas koera). Litoriinamere alguses > Taani väinade avanemine, soolase vee pealetung. Meelitas merre Atlandi kalasööjad mereimetajad. Rikkalik merefauna ahvatles inimesi asustama rannikut ja saari. Asulakohtade ümber kujunes puisniiduilmeline maastik. Tähtsal kohal karjakasvatus. Esimesed märgid Võrtsjärve madaliku koloniseerimisest (puittaimede vähenemine, kõrreliste arvukuse suurenemine, ruderaalkoosluste teke ja kuuse kiire levik). o Subboreaal Kliima jahenemine, inimmõju suurenemine. Jalaka osatähtsuse langus, paremad võimalused sarapuu, tamme ja kuuse levikule. Hiljem väheneb laialehiste puude arvukus. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel, kultuurmaad laienesid aleluse kasutamise tõttu.
annaabi.ee 
