1)mida nimetatakse kooreks? surnud rakkudest moodustnud vline kaitsekiht. 2)MIs on niin? koore sisemine kude mis juhib snteesitud toitaineid. 3)mis on maltspuidu ja llipuidu erinevused? MALTS: UUEM ELUSRAKKUDE PUIT. Lli: kps ja surnud rakkudega puit 4)Mis on ssi? puu sdamik mis on nrk ja mis kannatab sageli seenkahjustuste all 5)Mis on aastasrngas`? he kasvuperioodi jooksul moodustnud puidukiht 6)MIs lesanne on okstel? suurendada vra pinda et sellega tagada lehtede vi okste kasvuruum. oksa ehitus sarnaned tve omaga 7)millistel puuliikdel on ssikiired silmaga nhtavad? Tamm, vaher ja pk 8)joonista kuidas neb vlja Tangensiaal- ja radiaallige 9)mida nim puidu fsiliseks omaduseks? omadusi mida saab kindlaks mrata ilma et tuleks lhkuda P. tekstuuri ja keemilist koostist. 10)kuidas mratatakse kindlaks puidu fsikalised omadusedmratakse
paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa
· Vanni immutamisel asetsetakse kum antiseptikuse mille temp 90-95 c.kus puidupoorid vee aurustamise tulemusel tühjenevad,seejärel asetatakse jahedasse antisepikuse mis on toa temp 15-20 c.jahutamisel rõhk poorides langeb,vaakumi tagajärjel puit.rõhu all immutamisel asetatakse puitmaterjal autoklaavi.Rõhu all immutamisel asetset ja antiseptik surutakse rõhu alla. · Tiskusioon immutamin-siin laotakse puit tihedasse ritta,siis iga puidukiht kastetakse üle ja pulber antiseptikuga.antisptik imbub puitu tänu sellele et virn kaetakse aurtiheda kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma. · Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid
Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine ja juba toodetud puitrakude vahelisel alal. Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul(u maist augustini) moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidurakkudest (alati seespool aastarõngast ja heledamad) ning väikestest sügispuidurakkudest (mis alati välimisel poolel aastarõngast, tihedamad ja tumedamad- andes tüvele tugevuse), Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu. Aastarõngad kolmes erilõikes- rist-, radiaal-, tangensiaallõikes.
maja sellele osale oli mõned aastad varem juurde ehitatud WC ja duširuumi osa. Majanääts tekitab pruunmädanikku, hävitades puidus tselluloosi ja polüsahhariidid, jättes järgi pruunika värvusega rabeda modifitseeritud struktuuriga ligniini. Seetõttu muutub puit kuivades praguliseks, tekivad nn. murekuubid. Tavaliselt avastatakse majanäätsu poolt tekitatud kahjustusi alles konstruktsiooni avamisel, sest puitmaterjali pinnale jääb õhuke näiliselt terve puidukiht. Kahjustusest annavad märku pinnale tekkivad valged, hiljem kreemikad ridadena kasvavad viljakehad. Viljakehade ilmumisel on kogu sisemine puit juba oluliselt kahjustatud. Kõrge õhuniiskuse korral (seina vahel) võib tekkida ka lehvikukujuline valge pinnaniidistik. Peamine selle seene kasvuala hoonetes on katusealune ja ülemised korrused, sest ta talub üsna kõrgeid temperatuure (sureb alles 80 º C juures).
annaabi.ee 
