kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas, metsanduses on Eestis 50 000 töökohta ja ekspordist moodustab metsanud 14 %. Viimastel aastatel on puidukasutuse maht vähenenud, ettevõtluses loodud lisandväärtus aga Suurenenud - 1 tihumeetri puidu töötlemisega saadakse 670 kr lisandväärtust ja 220 kr maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n.ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on maarahvas ja need alad on meile aastasadu omased olnud. Tänapäeval on nende osatähtsus tunduvalt vähenenud, aga tase on kõrgem ja lisandväärtus suur. Põllumajanduses levivad
sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn
Soome metsade üks tuleviku väljakutsetest on ökosüsteemide vastupidavus kliimamuutustele. Vastavalt viimastele uuringutele tõuseb keskmine temperatuur 2100. aastaks 2-6 kraadi. Oodatav mõju metsadele: kasvuperioodi pikenemine; metsa kasv võib suureneda; metsakahjurid ja tormid muutuvad tavalisemaks. Hea ja õigeaegne metsade majandamine on üks peamistest võimalustest metsade vastupidavuse suurendamiseks kliimamuutustega kohanemisel. Suurt rõhku on pandud kliimamuutuste leevendamisele puidukasutuse propageerimisega. Üheks meetmeks on näiteks puidu suurem kasutamine bioenergiaks ja puitehitisteks. Aastal 2009 andsid puidupõhised kütused 21% kogu Soome energiatarbest kõrgeim näitaja Euroopa Liidus. Pildil 7. üks Soome levinumaid metsi, mis koosneb põhiliselt harilikust männist. Pilt 7. Soomes levinud metsatüüp, männi mets (harilik mänd). 9. TÖÖSTUS 9.1. Tööstuse üldiseloomustus Tööstus hõlmab Soome majandusest 31,4 % suuruse tüki
raiutud metsade uus põlvkond on nüüd j ä l l e raieeas või sinna jõudmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad välja erametsade 6080- aastased kuusikud [2]. Praegune metsaseadus lubab röövraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida ühtlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku võimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see tõesti suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute üldpindalast ehk 70 000 hektarini kümne aasta jooksul. Samas peaks männikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tõttu jääma veel alla ühtlase kasutuse, taandades sellega vähemalt osaliselt tugeva üleraie kuusemetsades. Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid
Sealt saadav üha suurenev puidukogus aitab tunduvalt vähendada survet looduslikele metsadele ning bioloogilisele mitmekesisusele tervikuna. Istandikud aitavad oma kiire biomassi juurdekasvuga siduda hulganisti atmosfääri süsinikku ja nõnda tasakaalustada võimalikku kliimamuutust. Lõpuks annavad istandikud tööd miljonitele maapiirkondade inimestele, leevendades sotsiaalseid pingeid . Hiina kutuurpuistute (istutatud metsade) pindala 77,1 miljonit ha. Maailma metsade puidutagavara ja puidukasutuse maht. Kütte- ja tarbepuidu osakaal ja trendid. Hiina puidukasutus viimastel aastatel. Metsandussektori osakaal riikide SKP-s ning selle trendid. Euroopa metsade pindala ja puidutagavara ning selle trendid. Metsanduse tähtsus ühiskonnas, roll SKP-s. Metsade kasutamise maht ning trendid. Metsade omandivorm. Kaitsealuste metade pindala ja osakaal. Suurima metsaressursiga riigid Euroopas. EL riikide metsad. Euroopa riikide metsanduslikud õigusaktid ja arengukavad.
c) plaanimaterjal. Projektis nähakse ette ja määratakse raievanused, raieviisid, metsakasutuse suurus, metsa taastamise, metsakaitse ja teised metsamajanduslikud abinõud. Metsade majandamise kava koostatakse ka erametsaomanikele, millises antakse samuti soovitused metsade jätkusuutlikuks majandamiseks; koostatakse metsade üldine iseloomustus, takseerkirjeldused, metsamaa ja puistute iseloomustus, metsamaa pindala jaotus valitsevate puuliikide ja vanuse järgi, puidukasutuse suurus, raiete nimekiri, uuendus ja metsahooldustööd, samuti metsamaa plaan mõõtkavas 1:10000 Projekt või majanduskava peab tagama metsade tootlikkuse tõusu, samuti puidu ja muude metsahüvede kasutamise suurendamise. Metsade tootlikkust on võimalik tõsta alljärgnevate abinõude kaudu: 1) metsade koosseisu ja seisundi parandamine; 2) metsade taastamise kiirendamine; 3) metsa looduslike kasvutingimuste parandamine; 4) metsa ratsionaalne kasutamine. Kvartalivõrk
annaabi.ee 
