Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu osast – tselluloosist, ligniinist, rakk...
· Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid. · Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500C-ni, siis sellele temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.
Te peate kopeerima palgi, millest tihti on alles vaid käega läbitorgatav kest. Kopeerimisel pöörake rõhku kõrgusele ja tapi möödule. Töö teeb lihtsamaks, kui palki poolitada ja siduda erinevate tappidega. Kinnitage palgid salapulkade abil ülevaloleva palgi külge. Ärge unustage sammalt või takku palkide varasse panna. Seda saab muidugi ka hiljem juurde toppida kui vaja. Tõrvake või tehke alumiste palkide toetuspind (kivi vastu) mõne puidukaitsevahendiga üle. Vanades ja allesjäävates palkides on kindlasti kahjureid, kes hea meelega tuleks kohe uut puitu sööma. Seega peaks miskit vööpa kasutama ka uute ja vanade palkide ühendustes. Palkmaja laiali võtmine. Kui olukord on nii lootusetu, et ainuüksi paari palgi vahetamisega asi ei piirdu, oleks lihtsam kogu hoone laiali võtta. Maja lahti võtmine algab mõistagi katuse eemaldamisest. Sealjuures peaks valmistama tellingud ja pidama kinni ohutusnõuetest tellingute kasutamisel.
...........................................................................8 Kasutatud kirjandus:...................................................................................................................9 Soojustamise võti Palksein on nagu ,,kolm ühes" palgi konstruktsioonilistele omadustele lisandub puidu soojapidavus ja atraktiivsus viimistlusmaterjalina. See ongi põhjuseks, miks paljud inimesed väga soovivad igal juhul palkseina ehedaks jätta kattes seda vaid mõne tooniva puidukaitsevahendiga. Soojustamisel hindavad kõik parimad palkmajategijad töös vaid loodusele sõbralikumate materjalide kasutamist. Looduslikud materjalid on allergiavabad. Sobilikud on need materjalid, mis suudavad taluda õhuniiskust ja ei tekita klieefekti. Näiteks: Tselluvill, mida on puistevillana teistest keerulisem kasutada. Tegu on looduliku, taaskasutatava materjaliga. Ca 82 % ulatuses kasutatakse tema tootmiseks vanapaberit. Tselluvill nii seob, kui vabastab niiskust, olles sellega puidu sarnane
kinnitatakse Zn - protektor Puidu korrosioon Puidu korrosioon ( puidu lagunemine õhu ja vee toimel). Korrosiooniks nimetatakse tahke materjali lagunemist ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal. Puidu kaitse Puidu korrosiooni kaitset saab teha nii kui puitu immutada puidukaitsevahendiga ja puiduõlidega mis ei lase puidul niiskust sisse tõmmata ja päiksel üleliia kuivatada. 6 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon http://miksike.com/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-14-1.htm http://web.zone.ee/rauatyy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html http://www.weckman.ee/?vase-korrosioon-katus http://www.ai.ee/failid/274.ppt http://www.tlu
harjale kahte ülemisse kihti põiki pooleks lõigatud kimmid. ● Kimmkatuse eluiga sõltub hooldusest. Vastupidavuse suurendamiseks võib kimmkatuse üle tõrvata või värvida puidukaitsevahendiga. 19. veebr 2013. a Hoone osad 19 19. veebr 2013. a Hoone osad 21 Kimmkatus Kimmkatus OÜ Vahelaane Talu Haavapuust radiaallõikega
Vahelae talad+puiste vill 0,002 0,12/0,04 Pööning vahelae soojajuhtivuse arvutamine. Konstruktsioon pärineb ET-2 0504-VL21 ning U väärtus on ette antud 0.13 W/m²K. [2] 1.1.4 Aken 9 Antud hoone puhul on kasutatud väljapoole avanevat kolmekordse klaaspaketiga puitakent. Antud aken on valmistatud männipuidust ning kõik detailid on immutatud puidukaitsevahendiga. Nagu eelnevalt mainitud sai on tegemist aknaga, millel on kolmekordne klaaspaket ning kus sisemine ja välimine klaas on selektiivklaas (paksusega 42 mm). Akna soojusjuhtivus tegur on 1,1 W/m²K, mis on ette antud tootja lehel. (vt. Pilt 1) [3] Pilt 1. Aken. [3] 1.1.5 Välisuks Tegemist on puitalumiinium uksega mille tehasepool etteantud U arv on 0,77 W/m²K. (vt. Pilt 2) [4] Pilt 2.
niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3
annaabi.ee 
